Lätlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
Läti rahvas kujunes praegusel Läti alal erinevate [[balti hõimud|balti]] ja [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimude assimileerumisel [[latgalid|latgalitesse]]. 13. sajandi kirjalike allikate ja arheoloogiliste leidude järgi asustasid seda ala lisaks Ida-Lätis elanud latgalitele veel [[seelid]], [[semgalid]], [[kuralased]], [[liivlased]], [[võndlased]] ja [[idumealased]]. Juba muinasajal latgalitega väga sarnase kultuuriga seele ei mainita enam alates 13. sajandi lõpust. Samamoodi kadusid 13. sajandi jooksul allikatest latgali segaasustusega piirkondades elanud idumealaste ja võndlaste väikerahvad.<ref name="latvieši">[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31529&r=2&lid=31529&q=&h=153 Latvieši, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31391&r=2&lid=31391&q=&h=111 Latgaļi, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref><ref>Zemītis, lk 77, 82</ref>
 
Semgalite arvukusele mõjusid laastavalt pikaajalised sõjad [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]]ga (hiljem [[Liivi ordu]]ga) [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, lisaks lahkus neid pärast allajäämist massiliselt põgenikena [[Leedu suurvürstiriik|Leetu]]. Sarnane oli olukord kuralaste aladel, kus alguses mõjutas nende arvukust sõda piiskopi ja ordu vastu, hiljem juba piiskopi ja ordu poolel olles [[žemaidid|žemaitide]] vastu. Ka kuralasi rändas massiliselt Leetu. SamomoodiSamamoodi kahjustasid väiksemate hõimude elujõudu hilisemad sõjad, eriti [[Liivi sõda]] ja [[Põhjasõda]]. Need puudutasid suhteliselt enam liivlasi, kes suures osas elasid tähtsate liiklussoonte ääres. Oluliseks teguriks olid veel katkuepideemiad, mis koos sõdadega jätsid tühjaks paljud paigad. Need taasasustati sageli naaberhõimude liikmete, tihti just latgalite kui arvukama ja sõdades suhteliselt vähem kannatanud rühma poolt.<ref name="latvieši" /><ref name=Koski>Koski, lk 62</ref><ref name=Blum127>Blumberga, lk 127</ref>
 
Keskajal toimunud uute maade ülesharimine tõi kaasa mitmete seni etnilisi gruppe eraldanud looduslike vahevööndite kadumise ja hõimudevahelise suhtlemise tihenemise, mis omakorda soodustas segaabielusid ja assimileerumist. Veel peetakse oluliseks sulandumisprotsessi osaks kohalike rahvaste taandamist [[talupoeg|talupojaseisusse]] ja sotsiaalse lõhe süvenemist nende ning peamiselt sakslastest koosneva ühiskonna kõrgkihi vahel. Ühine talupoja-identiteet lähendas erinevate hõimude inimesi, kes tihtipeale niigi rääkisid sarnaseid balti keeli, ja lihtsustas assimileerumist. Paljudes piirkondades muutus latgalite keel teistest prestiižikamaks keeleks ja [[lingua franca]]ks, mida erinevad hõimud kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Selle kõige koosmõjul kadusid eraldiseisvate rahvastena 16. sajandiks semgalid ja 17. sajandiks kuralased. Kuigi märkimisväärsed piirkondlikud erinevused jäid veel püsima, võib alates 17.–18. sajandist rääkida juba enam-vähem ühtsest läti rahvast.<ref name="latvieši" /><ref name=Koski />