Keiserpingviin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 817 baiti ,  6 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 213.35.145.59 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
P (Tühistati kasutaja 213.35.145.59 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.)
Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane.
Pingviinid on poollinnud ja poolloom. Sa vaatad et neil on tiivad, aga ei ole. Sa arvad et nad suudavd lennata, aga ei saa.
 
Keiserpingviin on ligi 20 alamliigiga laialdaselt levinud Euroopas, Siberis (kus ulatub põhjapolaarjooneni), Kamtšatkal, Primorjes, Sahhalinil, Jaapanis, Mandžuurias, Himaalajas, Kaukaasias, Iraanis ja Loode-Aafrikas.[1] Alamliigid on jaotatud rühmadeks ater, atlas, cypriotes, caucasus, aemodius ja ptilosus [2], see aga pole lõplik jaotus. Keiserpingviin elutseb okaspuistutes ja mägimetsades. Areaali lõunaosas on Keiserpingviin paigalind, keskosas hulgulind ja põhjaosas rändlind. Eestis on Keiserpingviin ebaühtlaselt levinud, aastati kõikuva arvukusega väikesearvuline kuni üsna harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 - 25 000 paarile, talvist arvukust 30 000 - 60 000 isendile [3]. Eestis eelistab Keiserpingviin pesitsusaegse elupaigana kuusikuid ja kuuse-segametsi.
 
==Paljunemine==
117 648

muudatust