Redaktsioon: 17. november 2015, kell 13:47 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2015, kell 13:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P näpukaid Uuem muudatus →
1. rida: [[File:BrokenPromises JohnFekner.jpg\|thumb\|Linnade lagunemine ~~USAs~~USA-s]] '''Linnade allakäik''' (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus eelnevalt hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema. Taoline protsess toob endaga kaasa väga palju sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. Kõige sagedasemad on taolised nähtused vanades [[~~industriaallinn\|industriaallinnades~~tööstuslinn]]ades, kus tööstuse tegutsemise ajal oli linn jätkusuutlik, aga pärast deindustrialiseerimist langeb linn depressiooni. Näitena võib välja tuua USA linna [[Detroit~~\|Detroiti~~]]i. Linnade allakäik toob endaga kaasa rahvastiku vähenemise, elanikkonna muutused, kõrge töötuse, killustunud perekonnad ning kõrge kuritegevuse. Rahvaarvu vähenemise 15. rida: pg 135 (ISBN 1412854431, 9781412854436)</ref>. ~~1970–1980~~1970.–1980. aastatest alates on linnade allakäiku seostatud peamiselt läänemaailma linnadega, Põhja-Ameerika ja mõningate Euroopa piirkondadega. Tol perioodil tehtud struktuurimuutused [[maailmamajandus\|maailmamajanduses]], 23. rida: [[File:Fàbrica abandonada al Tossal (Alcoi).JPG\|thumb\|Tehas Hispaanias aastal 2011]] Linnade allakäigu tagajärjed on vastupidised sellele, mis toimub ~~enamikes~~enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ja mujal maailmas, kus linnad üldiselt arenevad ja on jätkusuutlikud. Linnade allakäik avaldub peamiselt [[perifeeria\|perifeersetes]], linnaäärsetes [[slumm~~\|slummides~~]]ides, samas kui kesklinnas ja kesklinna elamurajoonides säilivad kõrged kinnisvara hinnad ja rahvaarv aina kasvab. Paljudes Suurbritannia ja Põhja-Ameerika linnades esineb sageli 36. rida: keskel, mis mõjub rusuvalt. Lisaks on tühjad hooned ohtlikud kogukonnale tuues kaasa kuritegevust, kuna mahajäetud majad meelitavad kohale kurjategijaid ja vandaalitsejate jõuke <ref>[http://leadershipfoundations.org/activity/serviceforadults/ Dallas Leadership Foundation’s Neighborhood Association Collaborative, Dallas, Texas] ~~Kasutatud~~Vaadatud 22.11.2014</ref>. Linnade allakäimisel pole üht kindlat põhjust, vaid seda 51. rida: lõpp – 19. sajandi algus) alates hakkasid paljud inimesed kolima maalt linna, et leida endale töökoht, kuna paljud linnast väljas asunud tehased asendasid [[manufaktuur~~\|manufaktuurse~~]]se tootmise vabrikutootmisega ja inimtööjõudu kasutati järjest vähem. Toimus linnastumine, mis tõi endaga kaasa rahvaarvu plahvatusliku kasvu ehk ülelinnastumise. [[Ülelinnastumine]] tõi endaga kaasa hulgaliselt probleeme ja 61. rida: Seejärel toimusid linnades muutused [[Transport\|transpordis]], üha enam hakkasid inimesed kasutama ühistranspordi asemel isiklikku sõiduvahendit, mis oli ~~kordades~~palju mugavam kui ~~liinidel~~kindlaid ~~põhinevad~~liine sõitvad bussid ja rongid. Selle tulemusena kadus ~~mõningatest~~mõnest ~~linnadest~~linnast ~~ühistranspordi teenus~~ühistransporditeenus. Pärast [[IITeine ~~Maailmasõda~~maailmasõda\|II maailmasõja]] lõppu hakkasid paljud poliitikud pooldama äärelinnade arendamise ideid ning toetasid eeslinnastumist, suunates maksudest tuleneva raha eeslinnade infrastruktuuri rajamiseks. [[Tootmissektor]] oli jõukuse allikaks ~~enamikes~~enamikus suurtes linnades. ~~Mõndades~~Mõnes ~~kohtades~~kohas ei soovitud aga tööstusi linna, vaid need paigutati linnast välja. See tõi endaga kaasa aga ~~linnas~~linna elanikkonna vähenemise, rahutused ja linna allakäigu. Kui linnas elanikkonna arv väheneb, on ka ~~maksudelt saadav tulu~~maksutulu oluliselt väiksem, see sunnib linnavõime tegema kärpeid, vähendama kulutusi ja tõstma makse. Kõrgenenud maksud sunnivad inimesi, kes seni olid otsustanud jääda, linnast siiski lahkuma <ref>Edward Glaeser, Andrei Schleifer, The Curley Effect: The Economics of 88. rida: ning elanikud hakkasid küladest lahkuma. Tänaseks on mõlemast külast järele jäänud väga räämas ja lagunenud hoonetega kohad, kus elab kokku umbes 100 elanikku <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-oitsvatest-toostuslinnakutest-on-saanud-lagunevad-kolkad?id=63683374 Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad] ~~Kasutatud~~Vaadatud 22.11.2014</ref>. ==Vaata ka==

Linnade allakäik: erinevus redaktsioonide vahel