Vikipeedia

Balti jaam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Perroonid: 2012 rajati uued platvormid
Su ema
1. rida:
{{See artikkel| räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge [[Balti jaam (täpsustus)]].}}
{{Head artiklid}}[[File:Balti jaam.JPG|thumb|269x269px|Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt]]
{{Head artiklid}}
 
[[Pilt:Balti jaam 04.jpg‎|thumb|300px|Balti jaama tänane peahoone koos hotelli [[Go Hotel Shnelli]] vaatega [[Toompuiestee]]lt. Paremal pool on jalakäijate tunnel.]]
[[File:Balti jaam.JPG|thumb|269x269px|Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt]]
[[Pilt:Balti jaam 02.jpg‎|thumb|300px|Vaade Balti jaamale põhjast, [[Kopli tänav]]a poolt (2009)]]
Balti jaam on koht kus su ema ostab burxi ja annab kodututele kahe sendi eest oral secksi
'''Balti jaam''' (ka '''Tallinna reisijaam'''; [[vene keel]]es Балтийский вокзал, [[saksa keel]]es ''Baltischer Bahnhof'' / ''Hauptbahnhof von Tallinn'') on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla asumis]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[raudtee]] ääres. Jaam piirneb [[Tallinna vanalinn]]aga ja asub aadressil [[Toompuiestee]] 37.
 
Jaamast väljuvate [[rong]]ide esimesed peatused eri suundades on [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]], [[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väike]]. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.
 
Jaamas asub 12 [[raudtee]]haru.
 
Balti jaam on nii linnalähi- kui ka [[kaugrong]]ide lõppjaam.<ref name="Tallinn (Balti jaam)">[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/tallinn.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tallinn (Balti jaam)]</ref> Samas asuvad linnalähiliinide [[bussijaam]] ning linnaliinide [[bussipeatus|bussi-]], [[trammipeatus|trammi-]] ja [[trollipeatus]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia">Tallinn: entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004. lk 30–31</ref>
 
[[Go Hotel Shnelli]] ja [[Eesti Raudtee]] peahoone vahel asub [[1953]]. aastal [[Kolomna]] tehases ehitatud [[auruvedur]] [[L (auruvedur)|L]]-2317.<ref>Tanel Mazur: [http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-raudtee-peamaja-naabrust-ehib-auruvedur.d?id=51135882 "Eesti Raudtee peamaja naabrust ehib auruvedur"] Ärileht, 14. juuli 2008</ref>
 
Jaamast [[Tallinna vanalinn|vanalinna]] pääseb [[Toompuiestee]] alt jalakäijate tunneli kaudu. [[2005]]. aastal avati üle Toompuiestee ja [[Nunne tänav]]a ristmiku [[valgusfoor|foor]]iga jalakäijate ülekäik<ref>[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/23603 Balti jaama juurde ehitati valgusfoorid ja ülekäigurada.] AutoNet.ee, 31. oktoober 2005</ref>.
 
Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja [[lähirong]]ide paviljon, omanik on [[Go Group]]i tütarfirma [[OÜ RealWay]].<ref>[[Erki Freiberg]], [[Peeter Raidla]]: [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3113/uud_uudidx_311305 "Võlad puukfirmadele närivad Edelaraudtee kasumit"] Äripäev, 27. jaanuar 2006</ref>
 
==Jaamahoone==
Jaamahoone on kahekorruseline. Esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor.<ref>[http://www.baltijaam.ee/index.php?id=1650 I korrusel asuvad.] Welcome to Balti Jaam</ref> Teisel korrusel on restoran Travel, [[meremiin]]iga kaminasaal ja Shnelli Day Spa & Salon.<ref>[http://www.baltijaam.ee/index.php?id=1651 II korrusel asuvad.] Welcome to Balti Jaam</ref> Jaamahoones on [[Wi-Fi]] leviala<ref name="Madli Lääne">Madli Lääne [http://epl.delfi.ee/news/melu/uusromantiline-balti-jaam.d?id=51008221 Uusromantiline Balti jaam] Päevaleht 15. aprill 2005</ref>.
 
Nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise järel oli Balti jaamas kaks jaamahoonet: üks kaug- ja teine lähirongidele. 2000. aastatel rajati lähirongide jaamahoonesse ostukeskus.{{lisa viide}} 2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts [[Go Group]], kelle juht [[Tiit Pruuli]] tahtis teha Balti jaamast "rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja [[spaa]]ga". Jaama kõrval avati Go Groupile kuuluv hotell Shnelli<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/balti-jaam-sai-uue-kuue.d?id=10851198 Balti jaam sai uue kuue] Päevaleht, 28. juuli 2005</ref><ref name="Madli Lääne"></ref>, mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat<ref>Helju Vals. [http://www.postimees.ee/1525665/go-busi-lugu Go Busi lugu.] Postimees, 06. veebruar 2006</ref>. Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.<ref>Väinu Rozental [http://www.aripaev.ee/?PublicationId=13cae894-448a-4832-97d6-41ca9e4777d0 Täna 5 aastat tagasi avas Go Group reisikeskuse Balti Jaam] Äripäev 28.07.2010</ref>
 
Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv [[Edelaraudtee]]. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigifirmale [[Elron]], kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi [[Norbet Kaareste]] hinnangul "kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul".<ref>Uwe Gnadenteich [http://tallinncity.postimees.ee/2623188/balti-jaamas-pole-korralikku-ootesaali Balti jaamas pole korralikku ootesaali] Postimees 06.12.2013</ref> Nii või teisiti, 28. novembril 2013 avati Balti jaama reisikeskuses [[Selver]]i ketti kuuluv toidupood. Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.<ref>[http://tarbija24.postimees.ee/2613068/pildid-balti-jaamas-avati-selveri-pood Pildid: Balti jaamas avati Selveri pood] Postimees 28. november 2013</ref>
 
2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paikneb ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate [[Ülo Hage|Ülo]] ja [[Toomas Hage]] ettevõte [[Astri Kinnisvara]] OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu [[Lõunakeskus]]. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane.<ref>Kadri Paas [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tartu-arimehed-ostavad-balti-jaama-keskuse.d?id=68939747 Tartu ärimehed ostavad Balti jaama keskuse] Päevaleht 25. juuni 2014</ref>
 
Balti jaama peahoone on arvel kultuurimälestisena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/fb4cc4f8-6e57-44e4-a34b-9710310f3ae9 Tartu firma ostab Balti jaama lähirongide jaamahoone] ERR 25.06.2014</ref>
 
==Perroonid==
{{Ajakohasta}}
[[Pilt:Baltijaam0808.jpg|thumb|Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on [[2005]] ehitatud hotell [[Go Hotel Shnelli]].]]
Balti jaamas on kuus [[perroon]]i:<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref>
*9. ja 8. tee vaheline perroon – 150 m
*8. ja 7. tee vaheline perroon – 85 m
*7. ja 6. tee vaheline perroon – 150 m
*6. ja 1. tee vaheline perroon – 150 m
*1. ja 4. tee vaheline perroon – 510 m
*4. ja 5. tee vaheline perroon – 380 m
 
== Raudteeliiklus ==
[[File:Stadler FLIRT EMU Balti jaamas.JPG|thumb|Elektrirong [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT EMU]] Balti jaamas]]
Balti jaam kuulub [[Tallinna raudteesõlm]]e koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014 lõpetas [[Edelaraudtee|Edelaraudtee AS]] tegevuse Eesti-sisestel raudteeliinidel ning kõiki siseriiklikke raudteeliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – [[Elron]] (endine Elektriraudtee AS).
 
Balti jaamast väljuvad nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste liinide rongid.
 
=== Rahvusvahelised raudteeliinid ===
 
==== [[Go Rail]] ====
* [[Tallinna–Peterburi raudteeliin]]
* [[Tallinna–Moskva raudteeliin]]
 
=== Siseriiklikud raudteeliinid ===
 
==== [[Elron]] ====
 
===== Läänesuund =====
*[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]. See on esimene elektrifitseeritud raudteeliin Eestis ja [[Baltimaad]]es, kus elektrirongid sõidavad alates septembrist 1924<ref>Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk 12</ref><ref name="Ajalugu">[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu.] Elektriraudtee</ref>. Liini pikkus on 11 km. Peatuskohti on 9, mis kõik asuvad A-tsoonis. See on ainus raudteeliin, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad Tallinnas.
*[[Tallinna–Keila raudteeliin]]. Reisijatevedu liinil avati juulis [[1958]]<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 62</ref>. Liini pikkus on 26,1 km. Peatuskohti on 15. Pärast [[Urda raudteepeatus]]t algab B-tsoon.
*[[Tallinna–Keila raudteekiirliin]]. Liini pikkus on 26,1 km. Peatuskohti on 6. Pärast Urda raudteepeatust algab B-tsoon.
* [[Tallinna – Klooga-Ranna raudteeliin|Tallinna – Keila – Klooga-Ranna raudteeliin]]. Reisijatevedu liinil avati juunis [[1960]]<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 72</ref>. Liini pikkus on 39 km. Peatuskohti on 18. Pärast Urdat algab B- ja pärast Niitväljat C-tsoon.
*[[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Tallinna–Keila–Paldiski raudteeliin]]. Reisijatevedu liinil avati novembris [[1961]]. [[1968]] muudeti [[Pakri poolsaar]] kinniseks alaks ja [[Laoküla raudteepeatus]]se rajati reisijate kontrollpunkt.<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 74</ref>. Pärast nõukogude vägede lahkumist [[Paldiski]]st kontrollpunkt likvideeriti. Liini pikkus on 48 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast [[Niitvälja raudteepeatus]]t C-tsoon.
*[[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Tallinna–Keila–Riisipere raudteeliin]]. Reisijatevedu liinil avati septembris [[1981]]<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 102</ref>. Enne sõitsid elektrirongid kuni [[Vasalemma raudteepeatus|Vasalemmani]] (avati juulis [[1965]])<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 81</ref>. Liini pikkus on 51 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast [[Kulna raudteepeatus]]t C-tsoon.
 
===== Edelasuund =====
* Tallinna–Rapla raudteeliin.
* Tallinna–Rapla–Türi raudteeliin.
* Tallinna–Rapla–Viljandi/Pärnu raudteeliin. Alates 1. jaanuarist 2014 on võimalik sõita Tallinnast Pärnusse ka Tallinna–Rapla–Viljandi / Pärnu rongilt Lelles Lelle–Pärnu rongile ümber istudes.
* Tallinna–Rapla–Viljandi raudteekiirliin.
 
===== Idasuund =====
*[[Tallinna–Aegviidu raudteeliin]]. Reisijatevedu liinil avati augustis [[1978]]<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 96</ref>. Enne sõitsid elektrirongid kuni [[Kehra raudteepeatus|Kehrani]] (avati detsembris [[1973]])<ref name="Ajalugu" /><ref>T. Tammearu. Lk 88</ref>. Liini pikkus on 56 km. Peatuskohti on 13. Pärast [[Lagedi raudteejaam]]a algab B- ja pärast [[Parila raudteepeatus]]t C-tsoon.
*[[Tallinna–Aegviidu raudteekiirliin]]
* Tallinna–Tapa–Tartu raudteeliin.
* Tallinna–Tapa–Tartu raudtee-ekspressliin.
* Tallinna–Tapa–Narva raudteeliin.
 
Päevas väljub Balti jaamast umbes 140 [[reisirong]]i.
 
==Ajalugu==
[[File:Balti jaamahoone.png|pisi|Algne Balti jaama vaksalihoone]]
Balti jaam ehitati [[1870]]. aastal valminud [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) [[peajaam]]aks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi [[5. november|5. novembril]]) 1870. Siia suundus [[Paldiski]]st alanud raudteeliin, mis jätkus [[Peterburi]] poole uue raudteeliinina.<ref>Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat 1970. Lk 30–31</ref>
 
[[1923]]. aastal alustati [[Tallinn-Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liiklemiseks [[21. september|21. septembril]] [[1924]].<ref name="Lugusid raudteedest Eestimaal">Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Valga: (Toivo Gulbe), 2007. Lk 44</ref>
 
1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal ründas jaamahoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis [[Jakob Vakker]]. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister [[Karl Kark]]. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed.<ref>Toomas Hiio. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2034 "Kuidas kommud mässu tegid"] Kes-Kus.ee; 10/2008</ref> Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud [[kolonelleitnant]] [[Hermann Rossländer]].
 
[[1928]]. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinna–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.<ref name="Lugusid raudteedest Eestimaal"/>
 
[[1930. aastad|1930. aastatel]] kolis kaubajaam Balti jaamast [[Kopli]]sse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed.<ref>Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 47</ref>
[[1941]]. aasta suvel süütasid taganevad [[NKVD]]-lased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. [[Politruk]] Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama [[telefonikeskjaam]]a hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.<ref>Tuudur Tamm: [http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm "Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas"] [[Kultuur ja Elu]]</ref>
 
Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati [[23. september|23. septembril]] [[1944]], mõni päev hiljem sõitsid rongid ka [[Keila]]ni. Tallinna–Pääsküla [[elektriraudtee]]liini korrastamine lõppes [[1946]].<ref>Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 117</ref>
 
[[1945]] taastati jaamahoone osaliselt.<ref>[http://www.infoturism.ee/est/uudis.php?id=3231&cat=29 "Remont muutis Balti jaama moodsaks reisikeskuseks"] Infoturism.ee, 31. mai 2005</ref>
 
[[1962]]. aastal valmis lähirongide reisijate ootepaviljon.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/> [[1967]]. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.<ref name="Ainulaadne koorikkatusega hoone">Jana Kadastik, Siim Sultson. [http://www.aripaev.ee/4096/new_eri_artiklid_409628.html Ainulaadne koorikkatusega hoone.] Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008</ref>
 
===Nimed läbi aegade===
 
Läbi aegade on Balti jaam kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal.
 
==Balti jaama piirkond==
 
Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.<ref>[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=17138&isbody=1&UK=46698C9B70A2B9E6A533015C6039 Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu koostamise algatamine] Tallinna Linnavalitsus, aprill 2003</ref>
 
Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab [[Toompuiestee]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika]], [[Rohu tänav|Rohu]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Suurtüki tänav]]a ning [[Põhja puiestee]] ja [[Rannamäe tee]] vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub [[Kalamaja]] elamuala, loode ja lääne suunale jäävad [[Pelgulinn]] ja [[Kopli kaubajaam]]. Lõunas asub [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]]. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb [[Toompark]] koos [[Snelli tiik|Snelli tiigiga]]. Rannamäe tee ääres on [[Tornide väljak]] ja Suurtüki tänava ääres [[Rannavärava mägi]].
 
Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehas]] (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus [[Veduridepoo|depoo]] 12 [[vedur]]ile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd [[Balti Jaama turg]]. Aastatel [[1873]]–[[1874]] rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.<ref>[http://www.tallinn.ee/pohja_tallinn/g6255 Raudtee miljöö vormijana. Pelgulinn.] Põhja-Tallinna veebileht</ref>
 
Aadressil Tehnika 18 asub "raudteekool" – [[Tallinna Transpordikool]].
 
==Arhitektuur==
[[Pilt:Balti jaam 03.jpg‎|thumb|Jaamahoone sisevaade aastal 2009]]
===Jaamahoone===
[[Pilt:MitteSittuda.JPG|pisi|Silt jaamahoone seinal (2007)]]
 
Algselt kavandati jaamahoone [[Lilleküla|Lillekülla]], kuid linnavalitsuse nõudel toodi see kesklinnale ja sadamale lähemale Schnelli koplisse. [[Balti raudtee]]l oli Balti jaam ainus [[I klassi jaam]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>
 
Jaamahoone avati küll 1870. aastal (arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]), kuid ehitustööd lõppesid alles [[1871]].<ref name="Esimese raudtee nägu ja tegu">[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu.] Eesti raudteearhitektuur. Kultuur: Estonica.</ref>
 
1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent hoone taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1960–1966 ehitati jaamahoone täielikult ümber.
 
Balti jaama kahekorruseline [[paekivi]]hoone (kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]]) oli sümmeetrilise [[fassaad]]iga. Üldilme andsid seinapinda liigendavad [[risaliit|risaliidid]], nurga[[liseen]]id ja suured kaaraknad. Samas stiilis on ehitatud [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väike jaamahoone]].<ref name="Raudteearhitektuur">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1708 Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest.] Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006</ref>
 
Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti [[vestibüül]]i, kus asusid piletikassad (iga klass eraldi) ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile.
Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid ja [[Balti Raudtee Selts]]i juhatuse ruumid.<ref name="Esimese raudtee nägu ja tegu"/>
 
Hoone ümberehitamisel (1960–1967) muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks.<ref name="Raudteearhitektuur"/> Esimesele korrusele ehitati kaks ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele.<ref>Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 118</ref> Peasissepääsu ees ja ootepaviljoni perroonide pool on varikatus.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>
 
[[2004]]. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga.<ref>[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektuur/artiklid?news_id=3220 Edelaraudtee ehitab Balti jaama hotelli.] Eesti Arhitektide Liit, 14. oktoober 2004</ref> Ümberehituse projekti koostas [[OÜ Arhitektid Muru & Pere]] ning sisekujunduse autoriks oli [[Taisi Kadarik]].<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=174426&ESINDATAV=126481&leht_id=3139 aripaev.ee: Täna avatakse Reisikeskus Balti Jaam ja GoHotel Shnelli], 28. juuli 2005</ref>
 
23. novembril [[2013]] avati jaamahoones [[Selver]]i kauplus.<ref>http://www.selver.ee/uudised/balti-jaamas-avati-selver</ref>
 
===Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon===
 
[[1962]]. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit).<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/> Nüüd kasutatakse kolmekorruselist hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesele korrusele jäävad turg ja [[Olympic Casino]] ning teisele tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknevad külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.<ref name="Ainulaadne koorikkatusega hoone"/>
 
Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/> [[1997]]. aastal võeti lähirongide paviljon [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse alla.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8230 Kultuurimälestiste riiklik register: Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon]</ref>
 
==Mälestusmärgid==
[[Pilt:Balti jaam 05.jpg|thumb|Mälestustahvel kolonelleitnant [[Hermann Rossländer]]ile ja teedeminister [[Karl Kark|Karl Kargule]].]]
[[Pilt:Locomotive, tallinn.jpg|thumb|Auruvedur L-2317]]
Peahoone seinal on mälestustahvel [[1. detsembri riigipöördekatse]] käigus hukkunud kolonelleitnandile [[Hermann Rossländer]]ile ja teedeministrile [[Karl Kark|Karl Kargule]].
 
Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus [[1974]]. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. See monument viidi ära [[1990. aastad|1990. aastate]] algul<ref>Allar Viivik: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=166110 "Riigikukutamise kurb grimass"] Õhtuleht, 27. november 2004</ref>. Aastatel [[1888]]–[[1920]] asus seal raudteelaste rajatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[kabel]] ([[Balti jaama kabel]]) ja [[1940. aastad|1940.]]–[[1950. aastad|1950. aastatel]] [[Jossif Stalin]]i kuju.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>
 
==Tähelepanuväärsed jaama kujunduselemendid ==
* Jaamakell hoone välisseinal
* Kiri "Tallinn" hoone katusel
* Avatud vanast hoonest säilinud müürielemendid
* [[Auruvedur]] [[L (auruvedur)|L]]-2317
 
=== Kujutav kunst ===
 
Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Peet Aren]]i [[pannoo]], kus kujutati kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus [[Roman Nyman]]i maal "Aastaajad".<ref>Tallinna raudteejaama kaunistatakse. / Postimees, 15. september 1926. Lk 4</ref> Pannoo hävines ümberehituse käigus [[1947]]. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd [[Viinistu Kunstimuuseum]]is [[Jaan Manitski]] kollektsioonis. 1947.–1960. aastad olid peahoone seintel [[Punaarmee]] tagasitulekut jms kujutavad suured maalid (autor?). [[2008]]. aastal avas [[Raoul Kurvitz]] reisikeskuses pannoo "Rong".<ref>[http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/raoul-kurvitz-teostas-raudteeunelma.d?id=19738897 Raoul Kurvitz avas Balti jaamas pannoo.] Welcome to Balti Jaam</ref>
 
==Õnnetused==
 
[[1932]]. aastal sõitis joobes vedurijuhi süül umbteelt välja 32 täislaaditud kaubavagunit.<ref>"Rongiõnnetus Tallinnas. Joobnud vedurijuhi pärast" Postimees, 24. märts 1932. Lk 1</ref>
 
[[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1980]] toimus [[1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas|elektrirongide kokkupõrge]]. Hukkus 9 ja viga sai 46 inimest.<ref>Urmas Vahe: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=182924 "Raudteekatastroof, mis vaikiti maha"] Õhtuleht, 8. oktoober 2005</ref><ref>Urmas Vahe: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=182940 "Aadi Mäe: meie peal korraldati näidisprotsess"] Õhtuleht, 8. oktoober 2005</ref>
 
[[19. juuni]]l 2008 sõitis Tallinna–Moskva reisirong rikkis pidurite tõttu jaamas perroonile.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/433192 "Tallinn-Moskva reisirong põrutas Balti jaamas perroonile"] Eesti Päevaleht, 19. juuni 2008</ref><ref>[http://ee.euronewspages.com/aripaev/2008-6-19_fotod-rong-sitis-balti-jaamas-perroonile "Tallinn-Moskva rongi vedur rammis Balti jaama perrooni"]</ref>
 
==Muud ühisveondusühendused==
[[Pilt:Balti jaam 01.jpg‎|thumb|Harjumaa linnalähibussiliinide peatused]]
[[Pilt:Balti jaama reisikeskus.jpg|thumb|Trolliliini lõpp-peatus [[Toompuiestee]]l.]]
===Bussid alg- ja lõpp-peatusega Balti jaam===
 
* 21, sihtkoht: Landi, Haabersti <ref name="Sõiduplaanid">[http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=balti+jaam&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee Sõiduplaanid : Balti jaam]</ref>
* 21B, sihtkoht: Kakumäe, Haabersti <ref name="Sõiduplaanid">[http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=balti+jaam&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee Sõiduplaanid : Balti jaam]</ref>
* 41, sihtkoht: Landi, Haabersti <ref name="Sõiduplaanid">[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/41/a-b Sõiduplaanid : Balti jaam]</ref>
* 41B, sihtkoht: Kakumäe, Haabersti <ref name="Sõiduplaanid">[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/41b/a-b Sõiduplaanid : Balti jaam]</ref>
* 59, sihtkoht: Paljassaare, Kopli <ref name="Sõiduplaanid">[http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=balti+jaam&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee Sõiduplaanid : Balti jaam]</ref>
 
===Trollid alg-/lõpp-peatusega Balti jaam===
 
* 4, sihtkoht: Keskuse, Mustamäe <ref name="Sõiduplaanid"/>
* 5, sihtkoht: Mustamäe <ref name="Sõiduplaanid"/>
* 7, sihtkoht: Väike-Õismäe, Haabersti <ref name="Sõiduplaanid"/>
 
===Trollidest===
 
Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. [[1954]] kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.<ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.] TTTK</ref>
 
Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates [[6. november|6. novembrist]] [[1970]]. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas [[15. detsember|15. detsembril]] sõitma liin nr 4 Balti jaamast [[Estonia teater|Estonia teatrini]]. [[24. märts]]il [[1971]] lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiesteed]] [[Mustamäe]] lõppjaama.<ref>Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk 104.</ref>
 
Trolliliin nr 5 avati [[25. august]]il 1971 ja nr 7 [[10. detsember|10. detsembril]] 1980.<ref name="Troll"/>
 
===Balti jaama peatust läbivad trammiliinid===
 
* 1. liin: Kopli-Kadriorg <ref name="Sõiduplaanid"/>
* 2. liin: Kopli-Ülemiste <ref name="Sõiduplaanid"/>
 
Aastatel 2000-2004 oli käigus ka trammiliin #5, marsruudil Kopli - Vana-Lõuna <ref name="Liin #5 YTRA foorumil">[http://foorum.ytra.eu/showthread.php?tid=179&page=21 Liin #5]</ref>
 
==Tulevik==
 
Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal [[Põhjaväil]], mis kulgeks piki [[Põhja puiestee]]d ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks eritasandiline ristmik. [[Reisijate tänav|Reisijate]] ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse [[jalgrattatee]]d.<ref>[http://www.epl.ee/?artikkel=304688 "Balti jaama taha uus elurajoon"] Eesti Päevaleht 8. november 2005</ref>
 
Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.<ref>Kertu Kalmus: [http://www.epl.ee/artikkel/441245 "Tallinn plaanib Balti jaama maa-alust bussiterminali"] Eesti Päevaleht 10. september 2008</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Balti jaama kabel]]
 
== Viited ==
{{viited|2}}
 
==Kirjandus==
* Balti raudtee plaan koos Tallinna jaama ehitustega (vene k). 1870. EAA.2072.2.16
* Tallinna Sadama ja Balti jaama plaan. 1909. ERA.66.17.2622
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Tallinn Balti Jaam}}
*[http://www.baltijaam.ee/ Balti jaama koduleht]
*[http://www.gogroup.ee/? Go Group]
*[http://tlpa.tallinn.ee/down.php?id=126 Tallinna raudteevõrk, 128.6 KB]
*[http://baltijaamaelu.blogspot.com/ Blogi: Balti Jaam 2010–2021]
*[http://jaakjuske.blogspot.com/2012/03/balti-jaama-ponev-ajalugu.html "Balti jaama põnev ajalugu"] Jaak Juske blogis, 13. märts 2012
 
=== Balti jaam vanadel fotodel ===
*[http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/163/28/040764421b6f91.jpg 1960-ndad.]
 
{{Mall:Raudteeliinide loend}}
{| class="wikitable" style="margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center"
|-
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_jaam"