Erinevus lehekülje "Tuumamagnetresonantsspektroskoopia" redaktsioonide vahel

P
näpukas
P (Nobeli preemia > auhind)
P (näpukas)
 
==Ajalugu==
Tuumamagnetresonantsi kui nähtust kirjeldas esmakordseltesimesena [[1938]]. aastal Isidor Isaac Rabi, kes sai [[1944]]. aastal selle avastuse eest füüsika [[Nobeli preemia|Nobeli auhinna]]. [[1952]]. aastal pälvisid Felix Bloch ja Edward Mills Purcell Nobeli füüsikaauhinna, töötades välja tehnika, mis võimaldab mõõta lahuseid ja tahkiseid. Edasi algas TMR-i hüppeline areng, mille käigus 19[[1950. aastad|50.]] aastatel hakati TMR-i kasutama laialdaselt orgaaniliste ühendite analüüsiks. 19[[1970. aastad|70. aastatel]] arendati välja 2D TMR spektroskoopia. Tänapäeval on TMR leidnud kasutust väga paljudes valdkondades, eelkõige keemias. [[1991]]. aastal sai Richard R. Ernst Nobeli auhinna [[Fourier' teisendus]]te ja mitmedimensioonilise TMR-i arendamise eest. <ref name="Ajalugu">[http://chemwiki.ucdavis.edu/@api/deki/files/9450/history-gif2.gif].http://chemwiki.ucdavis.edu. Kasutatud 05.10.2014</ref>
 
==Olemus==
 
===Relakseerumine===
Kui [[kiiritus|kiirituse]] mõju on lõppenud, hakkavad tuumad relakseeruma ehk pöörduvad tagasi oma algasendisse. Relakseerumise käigus tuumad tiirlevad ümber oma telje ehk pretsesseeruvad. Relakseerumise tulemusena tuumade tekitatav magnevälimagnetväli muutub ning seda muutust mõõdetaksegi. Relakseerumise käigus saadakse [[aeg-signaal spekter]], mis näeb välja nagu [[siinus]]- või [[koosinus]]funktsiooni graafik, juhul kui kõik tuumad pretsesseeruvad samasuguse sagedusega. Tavaliselt toimub pretsesseerumine aga erineva sagedusega ning seetõttu on mõõdetud spektri põhjal keeruline uuritava aine struktuuri analüüsida. Rakendades aeg-signaal spektrile Fourie teisendust, saadakse [[sagedus-signaal spekter]]. <ref name="Friebolin" />
 
==Keemiline nihe==
129 088

muudatust