Redaktsioon: 9. september 2015, kell 17:41 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust P Tühistati kasutaja 90.130.46.187 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. november 2015, kell 20:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 354 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
52. rida: {{kas\|1215}}. aastal, [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|ordu ja eestlaste vahel toimuva võitluse ajal]] korraldas Novgorodi vürst Mtsislav koos oma venna, Toropetsi vürsti Davidi ja Pihkva vürstiga sõjaretke. 15 000 sõdalasega jõuti [[Soome laht\|Soome lahe]] äärde välja. Sõjakäigul orduvägesid ei kohatud, kuid nõuti andamit eestlastelt, piirati [[Põltsamaa]] kaitserajatisi ning võeti elanikelt 700 [[grivna]]t andamit ja laastati ümberkaudseid külasid. [[1217]]. aastal tegid Novgorodi väed ja [[Pihkva vürst]] [[Vladimir Mstislavitš]] (mõningail ~~admeil~~andmeil koos eestlastega) eduka sõjakäigu Lõuna-Eesti aladele. [[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale ning piirasid edutult [[Cēsis\|Võnnu]] [[Võnnu ordulinnus\|linnuses]] asuvat ordumeistri residentsi. [[1221]]. aastal piirasid Novgorodi ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik\|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] [[suurvürst]]i [[Juri II Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi ordumeistri [[Võnnu ordulinnus]]t. 58. rida: {{kas\|[[1222]]}}. aastal vallutasid Novgorodi ja Pihkva väed ordule kuuluvad [[Viljandi ordulinnus]]e ja [[Otepää linnus]]e (mõningatel andmetel koos eestlastest liitlastega). Pärast [[1223]]. aasta [[Ümera lahing (1223)\|Ümera lahing]]ut tegi Pihkva ja Novgorodi 20 000 -meheline vägi vürst [[Jaroslav Vsesolod]]i (Suzdali vürsti vend) juhtimisel sõjakäigu Liivi- ja Eestimaale. Selle käigus jõuti Tallinnani välja ning vene [[letopiss]]i andmetel "vallutati kogu [[tšuudid]]e maa" - (''«повоевало всю землю Чюдскую»''). Tagasiteel jäeti Jurjevisse ja Otepääle venelaste garnisonid, mis aga [[1224]]. aastal orduvägede poolt vallutati ning ~~antud~~sel territooriumil moodustati [[Tartu piiskopkond]]. {{vaata\|Tartu lahing (1224)}} Piiskopkonna rajamisel kujunes välja piir Pihkva vürstiriigi ja piiskopkonna vahel, mis asus 30 km. kaugusel Pihkva linnast. 67. rida: [[1233]]. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud koos orduvägedega tagasi ning vallutasid [[Irboska]] (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid Pihkva ja [[Perejaslavl]]i väed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovitš vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi põgenes. [[1234]]. aastal tegi Vladmiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu\|Dorpat]]u piirkonda. [[Emajõgi\|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis ~~antud~~selle rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i. {{Vaata\| Emajõe lahing (1234)}}

Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel