Palmse mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Mõisakompleks: mõisaansambli objekte üldjuhul ei lingista
PResümee puudub
32. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Palmse 19 sajand.jpg|pisi|[[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]]i gravüür 1867. aastast]]
Palmse mõisa on mainitud juba [[keskaeg|keskajal]], mil [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] kinkis maaaladmaa-alad [[Tallinn]]a [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Mihkli nunnakloostri]] valdusse.
[[1510]]. vahetas klooster mõisa [[Bertram Jung]]ega [[Nabala mõis]]a vastu.
 
45. rida:
[[20. märts]]il [[1677]] läks Palmse mõis Arendi õele Margareta Dorotheale, kes oli abielus [[Gustav Christian von der Pahlen]]iga ning Palmse kõige oma maavaldustega läks 242 aastaks Pahlenite omandiks. Margaretha surma järel siirdus mõis [[Pahlen]]ite aadlisuguvõsa kätte, kelle juhtimisel rajati peagi mõisa ka uhke peahoone.
 
Järgmiseks omanikuks oli Gustav Christiani poeg Arend Diedrich von der Pahlen (1675–1710), kes suri [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal katku, samuti rüüstati mõis veneVene vägede poolt [[1703]]. aastal, kuid mõisahoone taastati peagi. Mõisaomanikuks sai [[Arend Diedrich von der Pahlen]] (1706–1753), pärast teda aga Eestimaa maanõunik ja salanõunik [[Hans von der Pahlen]] (1740–1817), kelle ajal [[Võsu]]le rajati tema ajal [[Võsu karjamõis]]; siis maanõunik, [[Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner]] ning [[Riia sõjakuberner]] [[Carl Magnus von der Pahlen]]; [[Alexander von der Pahlen]] (1819–1895) [[Tallinna-Peterburi raudtee]] ehitamise initsiaator ja esmene direktor; [[Alexis von der Pahlen]] (1850–1925); [[Gustav von der Pahlen]] (1883–1914), kes huhkkus Esimeses maailmasõjas. Palmse mõis jäi tema lesele ja kahele alaealisele pojale, kes emigreerusid Saksamaale.
 
[[1919]]. aastal võõrandas mõisa Eesti Vabariik.