Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel

'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان (''Afghānistān''), [[dari keel]]es افغانستان (''Afghānestān'') on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Teda võidakse arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.

Pindala on 652 225 või 645 806,56 või 647 500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km².

Afganistan piirneb põhjastpõhjas [[Türkmenistan]]i (744 km piiri), [[Usbekistan]]i (137 km) ja [[Tadžikistan]]i (1206 km), kirdes [[Hiina]], idas ja lõunas [[Pakistan]]i (pikkus 2430 km) ning läänes [[Iraan]]iga (936 km).

Suurt osa riigist katvad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik on tekkinud [[Alpi kurrutus]]el.

Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...60004500–6000 m kõrgused.

Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.

Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].

Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].

Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.

Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zarkol]], mis asetseb piki [[Tadžikistan]]i piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshān]]is ning soolase veega [[Istadehye Moqor]]i järv.

Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].

84,55% Afganistani veevarudest pärineb

[[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.

Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.

Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.

Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud [[humanitaarkatastroof]]i oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.

Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920ndatel1920.–1940. kuni 1940ndatelaastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.

Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].

Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].

Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]].

Peale üleujutuste esineb Afganistanis [[maavärin]]aid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid [[Hindukuši maavärinad]], milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

*[[hazarad]] (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.

Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja [[dari keel]] (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

*[[islam]]: [[sunnism|sunniite]] 84%, [[šiiidid|šiiidid]] 15% (koos [[ismailiidid|ismailiitidega]]; hazarad ja tadžikid);

[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[Asmar]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[Bāmiān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[Chagcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāheb]] - [[Eshkāshem]] - [[Farāh]] - [[Fārsi]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[Ghowr]] - [[Girishk]] - [[Ghōryān]] - [[Gizāb]] - [[Herāt]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[Kajaki]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[Khowst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[Kondūz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay Darwishān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[Mahmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[Moshūray]] - [[Muqur]] - [[Naghlū]] - [[Orgūn]] - [[Owbeh]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[Rostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Qarqin]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e Māsheh]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[Shindand]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[Teywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]]

Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.

Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast [[Ţālebān]]i režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

Linnatsivilisatsioon [[Iraani kiltmaa]]l, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba [[3000 eKr|3000]] kuni –[[2000 eKr]] (vaata ka [[Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks]]).

[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], [[Iraan]]i ja [[India]] rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning [[India]] naabrus.

==== Ahhemeniidide võimu all umbes [[550 eKr]] kuni [[331 eKr]] ====

Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi [[Pakistan]]ist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid [[1996]]. aasta lõpuks [[Ţālebān]]i süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.

Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.

[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jam]]i minarett ja arheoloogilised mälestised ning 2003. aastast [[Bāmīāni org|Bāmīāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised.