Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 61 baiti ,  4 aasta eest
P
näpukas
P
P (näpukas)
}}
 
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان (''Afghānistān''), [[dari keel]]es افغانستان (''Afghānestān'') on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Teda võidakse arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
 
Tal on ühist piiri [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed.
 
Pindala on 652 225 või 645 806,56 või 647 500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km².
 
Elanike arv on 33 609 900 (2009)<ref name="snl.no" /> või 28 150 000 (2009){{lisa viide}}.
 
==Piir==
Afganistan piirneb põhjastpõhjas [[Türkmenistan]]i (744 km piiri), [[Usbekistan]]i (137 km) ja [[Tadžikistan]]i (1206 km), kirdes [[Hiina]], idas ja lõunas [[Pakistan]]i (pikkus 2430 km) ning läänes [[Iraan]]iga (936 km).
 
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].
 
===Geoloogiline ehitus===
Suurt osa riigist katvad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik on tekkinud [[Alpi kurrutus]]el.
 
===Pinnamood===
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
 
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...60004500–6000 m kõrgused.
 
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub [[Amudarja]] orus [[Türkmenistan]]i piiri ääres.
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]].
 
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
 
Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid.
===Veestik===
====Jõed====
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
 
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, [[Kabuli jõgi]] aga [[Indus]]esse.
Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
 
Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
 
Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
 
[[Kabuli jõgi]] toob vett [[Kabul]]i ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja [[Iraan]]i ning suubub [[Indus]]esse.
 
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zarkol]], mis asetseb piki [[Tadžikistan]]i piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshān]]is ning soolase veega [[Istadehye Moqor]]i järv.
 
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].
====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.
 
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb
[[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
 
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
 
Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.
 
Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud [[humanitaarkatastroof]]i oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.
 
Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.
Tähtsad tammid ja veehoidlad Afganistanis on [[Kajaki veehoidla]] Helmandi jõel, [[Kelagay tamm]] Amudarja lisajõel, [[Sardehi tamm]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[Arghandabi tamm]] Helmandi jõe kõrvalharul.
 
Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920ndatel1920.–1940. kuni 1940ndatelaastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.
 
====Üleujutused====
 
===Mullad===
Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.
 
Kõrbetes on [[hallmuld]].
Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja [[poolkõrb]]ed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.
 
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].
 
Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]].
 
Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].
 
Hindukušist põhja pool kasvab [[harilik pistaatsia]], millest saadakse ekspordiks [[pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkleid]].
 
===Loomad===
Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]].
 
Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks [[valgekurg]]) jäävad haruldasteks. Palju on [[pistrikulised|pistrikulise]]liike.
 
===Loodusõnnetused===
Peale üleujutuste esineb Afganistanis [[maavärin]]aid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid [[Hindukuši maavärinad]], milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.
 
===Maavarad===
*[[puštud]] ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
*[[tadžikid]] (25%, 3–4 miljonit).
*[[hazarad]] (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
*[[usbekid]] (umbes 6–9%, 2 miljonit).
*[[türkmeenid]]
===Keeled===
 
Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja [[dari keel]] (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.
 
*[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]])
 
'''Usuline kuuluvus''':
*[[islam]]: [[sunnism|sunniite]] 84%, [[šiiidid|šiiidid]] 15% (koos [[ismailiidid|ismailiitidega]]; hazarad ja tadžikid);
*[[hinduism|hinduiste]] ja [[sikhism|sikhe]] umbes 1–2%.
 
 
====Asulate loend====
[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[Asmar]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[Bāmiān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[Chagcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāheb]] - [[Eshkāshem]] - [[Farāh]] - [[Fārsi]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[Ghowr]] - [[Girishk]] - [[Ghōryān]] - [[Gizāb]] - [[Herāt]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[Kajaki]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[Khowst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[Kondūz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay Darwishān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[Mahmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[Moshūray]] - [[Muqur]] - [[Naghlū]] - [[Orgūn]] - [[Owbeh]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[Rostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Qarqin]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e Māsheh]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[Shindand]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[Teywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]]
 
===Ränne===
 
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
 
[[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004. aasta põhiseadus]]e järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
 
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast [[Ţālebān]]i režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.
 
===Maakasutus===
Leiti [[paleoliitikumile]], [[mesoliitikum]]ile, [[neoliitikum]]ile, [[pronksiaeg|pronksiajale]] ja [[rauaaaeg|rauaajale]] iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.
 
Linnatsivilisatsioon [[Iraani kiltmaa]]l, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba [[3000 eKr|3000]] kuni [[2000 eKr]] (vaata ka [[Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks]]).
 
Arvatavasti [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande]] keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelt]] kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] keskpaigani eKr, kui [[Ahhemeniidi]]e riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.
 
==Ajalugu==
[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], [[Iraan]]i ja [[India]] rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning [[India]] naabrus.
 
===Islamieelne periood===
[[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is.
 
==== Ahhemeniidide võimu all umbes [[550 eKr]] kuni [[331 eKr]] ====
 
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi, [[Kabul]]i, [[Kandahār]]i ja [[Herāt]]i piirkond [[Ahhemeniidid]]e riiki. [[Baktria]]st (mille keskus oli praegune [[Balkh]], olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
Külma sõja haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] [[1979]] Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propagana kinnitas, ning pani [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|Afganistani Demokraatliku Vabariigi]] presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmal]]i. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud [[Nõukogude Armee]]le omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid [[14. veebruar]]il [[1989]].
 
Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi [[Pakistan]]ist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid [[1996]]. aasta lõpuks [[Ţālebān]]i süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).
 
===Afganistani islamivabariik===
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
===Afganistani sõda===
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.
 
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
[[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn [[Kabul]]. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.
 
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
 
[[21. märts]]il [[2004]] langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist.
 
==Kultuur==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jam]]i minarett ja arheoloogilised mälestised ning 2003. aastast [[Bāmīāni org|Bāmīāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised.
 
==Vaata ka==
109 554

muudatust