DNA: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
DNA on [[polümeer]], mille [[elementaarlüli]]deks on [[desoksüribonukleotiidid]] (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA [[adeniin]]ist (A), [[guaniin]]ist (G), [[tsütosiin]]ist (C) ja [[tümiin]]ist (T). Polümeer on moodustunud sidemetega nukleotiidi [[fosforhape|fosforhappejääkide]] ja [[desoksüriboos]]ide 3' [[Süsinik|süsinikuaatomite]] vahel. Seega moodustavad fosforhappejäägid ja desoksüriboosid DNA ahela nn. ''suhkur-fosfaat selgroo'', mille küljes paiknevad [[glükosiidside]]metega erinevad lämmastikalused (vastavalt [[adeniin]], [[guaniin]], [[tsütosiin]] ja [[tümiin]]). Molekuli otstes paiknevad [[telomeer]]id. DNA on [[elu]]sorganismide suurim [[makromolekul]].[[Pilt:DNA-skeem2.png|pisi|DNA skeem]]
Lämmastikaluste vabad [[hüdroksüülrühm]]ad, [[aminorühm]]ad ja [[hapnik]]u [[aatom]]id moodustavad kergesti omavahelisi [[vesinikside]]meid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse ''DNA primaarstruktuuriks'' (DNA esmane struktuur) .
Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe [[antiparalleelsus|antiparalleelse]] omavahel [[komplementaarsus|komplementaarse]] ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad (toimub [[Watson-Cricki paardumine]]), ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber [[kaksikheeliks]]iks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad [[heeliks]]i sisemusse (seda nimetatakse ''DNA sekundaarstruktuuriks''). Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel [[komplanaarsus|komplanaarselt]] paiknevate lämmastikaluste vahelised [[elektrostaatiline jõud|elektrostaatilised jõud]] (nn ''stacking'' efekt) ja fosfaatrühmadega [[iooniline side|ioonilisi sidemeid]] moodustavad [[katioon]]id (nt [[Magneesium|Mg]]<sup>2+</sup>). Kuna igas nukleotiidis on kuus [[üksikside]]t, mille ümber võib toimuda [[molekul]]i osade pöörlemine, esineb DNA (olenevalt keskkonnatingimustest ja nukleotiidsest koostisest) mitme strukturaalse [[isomeer]]ina. Kuna DNA molekul on polaarne (fosfaatrühmade negatiivsete laengutega hapnikud) siis lahustub ta hästi vees.
==DNA struktuuri bioloogiline tähtsus==
| |||