Erinevus lehekülje "Svaasimaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 17 baiti ,  6 aasta eest
P
näpukaid
P
P (näpukaid)
}}
 
'''Svaasimaa Kuningriik''' on väike [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] Lõuna-[[Aafrika]]s, mis piirneb lõunastlõunas, läänestläänes ja põhjastpõhjas [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ning idastidas [[Mosambiik|Mosambiigiga]].
 
Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused [[Lebombo mäed]]. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40 °C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.
 
==Rahvastik==
Peamised rahvusrühmad on [[svaasid]] (84%) ja [[suulud]] (10%). Väiksemal arvul elab Svaasimaal [[tsongad|tsongasid]] ja Euroopa päritolu inimesi.
 
Svaasimaal on [[AIDS]]i epideemia. 26,1% täiskasvanutest on nakatunud [[HIV|HIV-ga]]i. See on kõrgeim näitaja maailmas. 20ndates20. aastates noortest on nakatunud rohkem kui pooled. AIDSi tõttu on riigi [[keskmine oodatav eluiga]] vaid 32 aastat, mis on madalaim maailmas.
 
== Ajalugu ==
Pärimuse kohaselt on [[svaasid|svaasi]] rahvas enne [[16. sajand]]it rännanud praeguse [[Mosambiik|Mosambiigi]] territooriumilt lõuna poole. Pärast mitmeid konflikte praeguse [[Maputo]] piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid [[1750]]. aasta paiku elama [[KwaZulu]] põhjaossa. Suutmata vastu seista [[suulud]]e kasvavale jõule, asusid svaasid [[19. sajand]]i alguses aegamööda elama praegusele Svaasimaale.
 
Nad kinnitasid kanda mitme võimeka liidri juhtimisel. Tähtsaim neist oli [[Mswati II]], kellega [[svaasid]] seostavad oma nime. Tema juhtimisel laiendasid svaasid [[1840. aastad|1840. aastatel]] oma territooriumi edela suunas ning kindlustasid lõunapiiri suuludega.
 
Kokkupuude [[Suurbritannia]]ga algas Mswati II valitsemisaja alguses, kui ta palus Briti võimudelt [[Lõuna-Aafrika]]s abi suulude röövretkede vastu Svaasimaale. Mswati II valitsemisajal asusid Svaasimaale elama ka esimesed [[valged]]. Pärast Mswati surma sõlmisid svaasid leppeid Briti ja Lõuna-Aafrika võimudelt mitmes küsimuses, sealhulgas iseseisvuses, eurooplaste pretensioonides loodusvaradele, haldusvõimus ja julgeolekus. Lõuna-aafriklased haldasid svaaside huvisid [[1894]]–[[1902]]. Aastal 1902 võtsid juhtimise üle britid.
 
[[1921]] asutas Svaasimaa esimese seadusandliku kogu. See oli nõukogu, mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest, kes olid volitatud Briti ülemvolinikule nõu andma mittesvaasi asjades. [[1944]] möönis ülemvolinik, et nõukogul puudub ametlik staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske.
 
Aastal 1921 sai pärast [[regent]]kuninganna [[Labotsibeni Gwamile Mdluli]] 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (''Ngwenyama'') ehk ülempealikuks [[Sobhuza II]]. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] osaks. Ent pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes [[rassiline diskrimineerimine]], hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama [[iseseisvus]]eks. Poliitiline tegevus elavnes [[1960. aastad|1960. aastate]] algul. Asutati mitu [[partei]]d ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik [[Sobhuza II]] ja tema Sisenõukogu, rajasid [[Imbokodvo Rahvuslik Liikumine|Imbokodvo Rahvusliku Liikumise]], mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras [[1964]]. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis.
 
Riigi parlament on kahekojaline [[Libandla]].
129 307

muudatust