Bretagne'i kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Carte_royaume_Bretagne.svg pildiga Map_Kingdom_of_Brittany_845-867-fr.svg. Põhjus: [[:commons:COM:
P nõbu > nõo
4. rida:
[[Pilt:Map Kingdom of Brittany 845-867-fr.svg|thumb|Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867]]
 
'''Bretagne'i kuningriik''' (prantsuse ''Royaume de Bretagne'', bretooni ''Rouantelezh Breizh'') (818 - 913818–913) tekkis kolme varajase [[Aremorica]] kuningriigi ühendamisest: [[Vannes]], [[Domnonée]] ja [[Broërec]]. See on üks kuuest eelkäijast, mis nüüd on tuntud kui kuus [[keldi rahvad|keldi rahvast]]. Küsimus sellest, kas kuningriik oli tegelikult sõltumatu, oli esmatähtis selle järglasriigi, suveräänse [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne'i hertsogkonna]] ajaloos. Bretagne'i kuningriik eelnes hertsogkonnale, mis jäi sõltumatuks suveräänseks riigiks kuni selle liitmiseni [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] 1500. aastail.
 
== Geograafia ==
32. rida:
== Bretagne'i kuningad ==
 
* [[Yezekael (Domnonée)|Yezekael]] (u 590-657590–657) - Bretooni ülemkuningas, [[Domnonée]] kuningas, ühendas Bretooni kuningriigid [[Domnonée]] ja [[Broërec]]i; tunnistas [[Dagobert I]]-st ja [[Püha Eligius]]t;
* [[Morvan]] (valitses 814–818) - esimene Bretagne'i kuningas, kelle nimetasid Bretooni aadlikud seoses [[Karl Suur]]e surmaga aastal 814, keda ta oli teeninud;
* Frankide valitsemise aeg [[Ludwig Vaga]] ajal (819-822819–822) - [[Morvan]] mässas frankide vastu, kuid võideti [[Ludwig Vaga]] poolt. Sel perioodil ohustas Bretagne'i ka [[Bretagne'i mark]];
* [[Wiomarc'h]] (valitses 822–825) - juhtis edukat mässu frankide vastu Bretooni võimu taastamiseks, tapeti Bretagne'i margi [[Nantes'i krahvkond|Nantes'i krahvi]] Lambert I poolt;
* [[Nevenoe]] (valitses 841–851), [[Vannes'i krahvkond|Vannes'i krahv]], esimene Bretagne'i hertsog;
** traditsioni järgi rahvuse isa;
48. rida:
** mõrvati mässus, mida osaliselt juhtisid tema väimees, [[Vannes'i krahvkond|Vannes'i krahv]] [[Paskwezhen]] ja [[Erispoe]] väimees [[Gurwant]];
** kanoniseeriti pühakuks ja tõsteti märtri tasemele;
* Jagatud valitsemise periood kodusõja ja esimese viikingite sissetungi ajal (874 - 888874–888)
** Lõuna-Bretagne:
*** [[Paskwezhen]] (valitses 874–877), [[Vannes'i krahvkond|Vannes'i krahv]], valitses Lõuna-Bretagne'i samaaegselt [[Gurwant]]iga;
*** [[Alan I Suur]] (valitses 877-888) - oma venna [[Paskwezhen]]i järglane, valitses Lõuna-Bretagne'i samaaegselt [[Yezekael]]iga;
** Põhja-Bretagne:
*** [[Gurwant]] (valitses 874–877), valitses Põhja-Bretagne'i samaaegselt [[Paskwezhen]]iga;
*** [[Yezekael]] (valitses 877–888), [[Gurwant]]i järglane, valitses Põhja-Bretagne'i samaaegselt [[Alan I Suur]]ega;
* [[Alan I Suur]];
** (valitses 877 - 888877–888) [[Paskwezhen]]i järglane ja valitses aastatel 877 kuni 888877–888 [[Yezekael]]iga;
** (valitses 888 - 907888–907) pärast Yezekaeli surma valitses edasi üksi hertsogina;
** sai kuningatiitli ''''rex Brittaniæ'''' keiser [[Karl Paks]]ult;
** viimane Bretagne'i kuningas;
* Teine viikingite sissetung ja okupatsioon (907-937907–937);
** Alan I poeg, Poheri krahv Mathuedoi ja tema poeg (kellest sai Alan II) põgenesid Bretagne'ist janing elasid maapaos Inglismaa kuninga juures. Mathuedoi oli ''kuningas maapaos'', kuid teda ei kroonitud kunagi.
 
== Vaata ka ==