Vikipeedia

Saksi-Lauenburg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P nõbu > nõo (omastav kääne)
13. rida:
}}
 
'''Saksi-Lauenburgi hertsogkond''' ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Lauenburg}}, 14. kuni 17–17. sajandini kutsuti ka ''Niedersachsen'' ('''Alam-Saksi''')), hiljem tuntud ka kui '''Lauenburgi hertsogkond''', oli otse keisrile alluv [[hertsogkond]], mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutakse [[Schleswig-Holstein]]iks. Selle territoriaalne kese oli tänapäeva [[Herzogtum Lauenburgi kreis]]is ning algselt oli pealinnaks [[Lauenburg/Elbe|Lauenburg an der Elbe]], kuigikuid aastal 1619 viidi pealinn [[Ratzeburg]]i.
 
== Ajalugu ==
Hertsogkond loodi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] jagamisega Saksi-Lauenburgi ja [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogkondadeks. Saksi-Lauenburgi hertsogite residentsid asusid Ratzeburgis ja Lauenburgis. Lauenburgi ja Wittenbergi hertsogid võistlesid keisri valimise õiguse saamiseks oma Saksimaa hertsogkonnale.
[[Pilt:Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg|pisi|Saksi-Lauenburgi vapp, nagu selle 1671. aastal koostas hertsog Julius Franz ja kinnitas keiser [[Leopold I]]]]
Aastal 1314 päädis vaidlus kahe rivaalitseva [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]], [[Habsburgid|Habsburgist]] [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III ''Ilusa'']] ja tema [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachist]] nõbunõo [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV ''Baierlase'']] valimisega. Ludwig sai viis häält seitsmest, nimelt [[Trieri kuurvürstkond|Trieri]] peapiiskopilt [[Balduin von Luxemburg|Balduinilt]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi]] [[Böömimaa valitsejate loend|seaduslikult kuningalt]] [[Luksemburgide dünastia]]st [[Jan (Tšehhi)|Janilt]], Saksi-Lauenburgi hertsogilt [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]], kes rivaalitsevalt nõudis Saksi kuurvürsti võimu, [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi]] peapiiskopilt [[Peter von Aspelt|Peterilt]] ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] kuurvürstilt [[Waldemar (Brandenburg)|Waldemarilt]].
 
Friedrich III ''Ilus'' sai samadel valimistel neli häält seitsmest, nimelt troonilt tõugatud [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningalt]] [[Heinrich von Kärnten|Heinrichilt]], kes ebaseaduslikult kasutas valimise võimu, [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] peapiiskopilt [[Heinrich II von Virneburg|Heinrich II]], Ludwigi vennalt [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] kuurvürstilt [[Rudolf I (Pfalz)|Rudolf I]] ja [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogilt [[Rudolf I (Saksi-Wittenberg)|Rudolf I]] , kes rivaalitsevalt nõudis Saksi kuurvürsti võimu. Siiski kuulutas ainult Ludwig Baierlane enda lõpuks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisriks. Siiski nimetas 1356. aasta [[kuldbulla]] Saksi-Wittenbergi hertsogid lõplikult valijateks.
33. rida:
Aastatel 1803–1805 oli hertsogkond Prantsuse vägede poolt okupeeritud, pärast seda läksid Prantsuse okupatsiooniväed sõtta [[Austria ertshertsogkond|Austria]] vastu. 1805. aasta sügisel hõivasid Suurbritannia, Rootsi ja Venemaa koalitsiooniväed Saksi-Lauenburgi, algas [[Kolmanda koalitsiooni sõda]] (1805–06). Detsembris loovutas [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririik]] Saksi-Lauenburgi, mis niigi ei olnud tema käes, [[Preisimaa kuningriik|Brandenburg-Preisimaale]], kes vallutas selle 1806. aasta algul.
 
Kuid kui [[Preisimaa kuningriik]] (nimeelement [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]] muutus kehtetuks, kui Saksa-Rooma riik 6. augustil 1806 lõpetati) pärast pöördumist —– [[Neljanda koalitsiooni sõda|neljanda koalitsiooni]] osana —– Prantsusmaa vastu oli kaotanud [[Jena-Auerstedti lahing]]u (11. novembril 1806), vallutas Prantsusmaa Saksi-Lauenburgi tagasi. Jäädes esialgu Prantsusmaa okupatsiooni alla, annekteeriti enamus sellest 1. märtsil 1810 [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]], Prantsusmaa nukuriigi poolt. Väike ala 15 000 asukaga jäi Napoléoni jaoks reservi. 1. jaanuaril 1811 annekteeriti enamus endisest hertsogkonnast [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] poolt.
 
Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]] taastati Saksi-Lauenburg 1813. aastal kui Hannoveri võimualune. [[Viini kongress]] rajas Saksi-Lauenburgi kui [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liikmesriigi. 1814. aastal vahetas [[Hannoveri kuningriik]] Saksi-Lauenburgi Preisi [[Ida-Friisimaa]] vastu. 7. juunil 1815, pärast 14 kuud valitsemist, andis [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Saksi-Lauenburgi Rootsile, saades vastu [[Rootsi Pommeri]], makstes siiski lisaks 2,6 miljonit [[Taaler|taalrit]] Taanile, et kompenseerida Taani valdusi Pommeris. [[Taani]] sai Rootsilt hertsogkonna territooriumi Elbest põhja pool, mis seega taas kompenseeris Taani valdusi Rootsi Pommeris. Hertsogkonda valitsesid nüüd [[personaalunioon]]is Taani [[Oldenburgi dünastia|Oldenburgid]].
55. rida:
Algselt Saksi-Mölln, siiski ümber nimetatud pärast territooriumide ümberjagamist, sealhulgas Albrecht III osad aastast 1321.
 
* 1303–221303–1322: Johann II, valitses üksi Bergedorf-Möllni, tema ja tema nõbu, Saksi-Wittenbergi Rudolf I, võistlesid aastal 1314 Saksi kuurvürsti tiitli pärast.
* 1322–431322–1343: [[Albrecht IV (Saksi-Lauenburg)|Albrecht IV]], eelneva poeg.
* 1343–561343–1356: [[Johann III (Saksi-Lauenburg)|Johann III]], eelneva poeg.
* 1356–701356–1370: [[Albrecht V (Saksi-Lauenburg)|Albrecht V]], eelneva vend.
* 1370–1401: [[Erich III (Saksi-Lauenburg)|Erich III]], eelneva vend.
 
66. rida:
Algselt Saksi-Bergedorf-Lauenburg, siiski ümber nimetatud pärast territooriumide ümberjagamist, sealhulgas Albrecht III osad aastast 1321.
 
* 1303–381303–1338: Erich I, astus tagasi 1338.
* 1338–681338–1368: [[Erich II (Saksi-Lauenburg)|Erich II]], eelneva poeg.
* 1368–1412: [[Erich IV (Saksi-Lauenburg)|Erich IV]], eelneva poeg, valitses alates aastast 1401 koos oma poegade Erich V ja Bernhard II.
 
Aastal 1401 päris noorem haru seoses vanema Bergedorf-Möllni liini hääbumisega Lauenburgi ja muid valdusi.
 
* 1401–361401–1436: [[Erich V (Saksi-Lauenburg)|Erich V]], eelneva poeg, ühisvalitsemine koos isaga aastani 1412, koos venna Johann IV aastani 1414 ja koos oma noorema venna Bernhard II aastast 1426.
* 1401–141401–1414: [[Johann IV (Saksi-Lauenburg)|Johann IV]], eelneva vend, ühisvalitsemine koos isaga aastani 1412 ja koos venna Erich V.
* 1426–631426–1463: [[Bernhard II (Saksi-Lauenburg)|Bernhard II]], eelneva vend, ühisvalitsemine koos venna Erich V aastast 1426.
* 1463–1507: [[Johann V (Saksi-Lauenburg)|Johann V]], eelneva poeg.
* 1507–431507–1543: [[Magnus I (Saksi-Lauenburg)|Magnus I]], eelneva poeg.
* 1543–711543–1571: [[Franz I (Saksi-Lauenburg)|Franz I]], eelneva poeg, astus tagasi oma poja Magnus II kasuks.
* 1571-741571–1574: [[Magnus II (Saksi-Lauenburg)|Magnus II]], eelneva poeg.
* 1574–811574–1581: Franz I, naasis troonile, asendades oma poega Magnus II.
* 1581-881581–1588: Magnus II, eelneva poeg, ühisvalitsemine koos vendade Moritza ja Franz II, Magnus astus tagasi aastal 1588.
* 1581-16121581–1612: [[Moritz (Saksi-Lauenburg)|Moritz]], ühisvalitsemine koos vendade Magnus II (aastani 1588) ja Franz II.
* 1581–1619: [[Franz II (Saksi-Lauenburg)|Franz II]], ühisvalitsemine koos vendade Magnus II (aastani 1588) ja Moritzaga (aastani 1612).
* 1619–561619–1656: [[August (Saksi-Lauenburg)|August]], eelneva poeg.
* 1656–651656–1665: [[Julius Heinrich (Saksi-Lauenburg)|Julius Heinrich]], eelneva vend.
* 1665–66: [[Franz Erdmann (Saksi-Lauenburg)|Franz Erdmann]], eelneva poeg.
* 1666–89: [[Julius Franz (Saksi-Lauenburg)|Julius Franz]], eelneva vend.
95. rida:
 
==== Hannoveri dünastia (1705–1803) ====
* 1705–271705–1727: [[George I|Georg I Ludwig]]; [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi]] [[kuurvürst]] (tavaliselt kutsuti pealinna järgi ''Hannoveri kuurvürstkond''), tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog; aastast 1714 ka [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend|Suurbritannia kuningas]].
* 1727–601727–1760: [[George II|Georg II August]]; Suurbritannia kuningas, Hannoveri kuurvürst, tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
* 1760–1814: [[George III|Georg III Wilhelm Friedrich]], ''de facto'' kõrvaldatud aastatel 1803–05 ja 1805–14, hoidis siiski hertsogi tiitlit, lükates tagasi mistahes Napoléoni ühepoolsed toimingud ja annektsioonid. [[Viini kongress]]il otsustati, et hertsogi tiitli saab tema vennapoeg. Ka Suurbritannia kuningas (aastast 1801 [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa kuningas]]), Hannoveri kuurvürst (aastast 1814 [[Hannoveri kuningas]]), tiitli järgi ka Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
 
=== Napoleoni sõjad (1803–141803–1814) ===
* ''1803–041803–1804 okupeeritud [[Esimene Prantsuse vabariik|Esimese Prantsuse vabariigi]] poolt.''
* ''1804–051804–1805 okupeeritud [[Esimene Prantsuse keisririik|Esimese Prantsuse keisririigi]] poolt.''
* ''1805 tagasi võetud Suurbritannia, Rootsi ja Venemaa vägede poolt ([[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmas koalitsioon Prantsusmaa vastu]]).''
* ''1805–071805–1807 okupeeritud [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] poolt.''
* ''1807 okupeeritud [[Esimene Prantsuse keisririik|Esimese Prantsuse keisririigi]] poolt.''
* ''1807–101807–1810 annekteeritud [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] poolt.''
* ''1810–141810–1814 annekteeritud [[Esimene Prantsuse keisririik|Esimese Prantsuse keisririigi]] poolt.''
 
=== Oldenburgid (1814–641814–1864) ===
50 aastat oli Saksi-Lauenburg [[Saksa Liit|Saksa Liidus]] ja [[personaalunioon]]is [[Taani]] kuningriigiga:
 
==== Pealiin (1814–631814–1863) ====
* 1814–39: [[Frederik VI (Taani ja Norra)|Frederik I]]; ka [[Taani]] kuningas (1808–39, Frederik VI) ja [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik|Schleswig-Holsteini]] hertsog.
* 1839–48: [[Christian VIII (Taani ja Norra)|Christian I]]; ka Taani kuningas (Christian VIII) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
* 1848–63: [[Frederik VII (Taani)|Frederik II]]; ka Taani kuningas (Frederik VII) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
 
==== Glücksburgi liin (1863–641863–1864) ====
* 1863–64: [[Christian IX|Christian II]]; ka Taani kuningas (1863–1906, Christian IX) ja Schleswig-Holsteini hertsog.
 
=== Hohenzollernid (1865–761865–1876) ===
12 aastat valitseti Saksi-Lauenburgi [[personaalunioon]]is Preisimaaga, [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidus]] (1867–711867–1871). Aastal 1871 sai Saksi-Lauenburgist [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osastisriik.
* 1865–761865–1876: [[Wilhelm I]]; ka [[Preisimaa kuningas]] (1861–881861–1888), [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] president (1867–711867–1871) ja [[Saksa keiser]] (1871–881871–1888).
 
=== Sõltuv valitsemine (1876–tänapäev) ===
* Aastal 1876 loobus hertsogkond riiklusest ja muudeti [[Herzogtum Lauenburgi kreis]]iks [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] (1866–1918) ning seejärel [[Preisimaa Vaba Riik|Preisimaa Vaba Riigi]] (1918–331918–1933/1947) [[Schleswig-Holsteini provints]]is. Aastal 1946 saavutas provints riikluse taseme, kui moodustati ''Land Schleswig-Holstein'' ja ühendati aastal 1949 [[Saksamaa]] Liitvabariiki.
 
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksi-Lauenburg"