Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
47. rida:
Väravatesüsteemist on kuulsamaid [[Viru tänav]]a alguses säilinud [[Viru värava eesvärav|Viru eesvärava tornid]], mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning [[tõstesild]]adega väravhoone.
 
Tallinna linna põhilise kaitseehitise – linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes [[Karja värava eesvärav]]a kaitseks [[Luhrenburgi suurtükitorn]]i ja [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kaitseks [[Paks Margareeta|Uue (suurtüki)torni]] (Paks Margareeta) ([[1529]]) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid Tallinna [[kindluslinn]]a kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised – Rootsi kuningriigi sõjajõudude projekteeritud [[bastion]]ide, [[reduut]]ide ja [[raveliin]]idega kindlustussüssteem, nn [[Tallinna kindluskindluslinn|Kindluslinn Tallinn]]<ref>[[Rein Zobel]], "Kindluslinn Tallinn" (1994)</ref>.
 
Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile [[1569]]. aastal, mil [[Tallinna laht]]e saabunud [[Taani]] ja [[Lübeck]]i ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel [[1570]]–[[1571]] [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piirasid Tallinna]] 7 kuud edutult [[Moskva tsaaririik|Moskva]] ja [[hertsog Magnus]]e väed. [[1577]]. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid jälle edutult.