Nitritid: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}

 

'''Nitritid''' on [[lämmastikushape|lämmastikushappe]] [[soolad]]. Nitrit ioon keemilise valemiga NO2− on anioon sümmeetriliste N-O sidemetega. Terve O-N-O molekul moodustab 120° nurga. Protoneerimisel on saaduseks nõrk hape. Nitritit saab oksüdeerida või redutseerida ning tulemus oleneb oksüdeerijast/redutseerijast. Nitrit on ka ligand, mis suudab siduda metalle viit erinevat moodi. Nitrit on ka oluline biokeemias lämmastikmonooksiidi allikana. Orgaanilises keemias esineb NO2 rühm happe estrites ja nitro ühendites. Enamik nitriteid on vees lahustuvad ja mürgised.

Looduses tekivad nitritid eeskätt bioloogilise [[redutseerumine|reduktsiooni]] vaheühendeina, seetõttu neid loodustingimustes enamasti suurtes kontsentratsioonides ei leidu.