Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti põlevkivil on kõrgesuur hapnikusisaldus ning orgaanilise aine struktuuri poolest fenoolsete ühendite sisaldus suurem võrreldes teiste kütustega. <ref>Ebber A., 2000. Separation of oil shale phenols by capillary electrophoresis. Oil shale; 17: 233–240.</ref> Seetõttu on poolkoks keskkonnale ohtlikum kui tavaline põlevkivituhk. Samal põhjusel toimub põhja- ja pinnavee reostamine ning aeg-ajalt ka mägede [[isesüttimine]]. Uurimistööd näitasid, et vastavalt mägedest leitud materjali koostisele võib väita, et temperatuurid on ulatunud kohati üle tuhande kraadi.<ref name="loodus">Mõtlep, R. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes]. – Doktoritöö. Tartu, 2010.</ref>

Kui rääkida Kohtla-Järvest, siis poolkoksimäe [[nõrgvesi]] satub alguses [[Kohtla jõgi|Kohtla jõkke]] ja sealt edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] kaudu merre. Nõrgveega tegeleb VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakond. Äravoolu kontrollitakse Lüganuse vaatluspostil ja 1 km kaugusel jõesuudmest, kus iga kuu tagant võetakse veeproove ja määratakse keemiliste ainete sisaldused, sh [[raskmetallid]], fenoolid ja [[naftasaadused]]. VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakonna andmetel on Purtse jõel püsiv fenoolireostus, kuid selle tugevus sõltub aastaajast: kõige tugevam on see kevadel ja sügisel, kui vihmaveega uhutakse jäätmemäelt rohkem reoaineid. Peale poolkoksi ladestatakse poolkoksimäele ka puhastusseadmete muda, mis samuti reageerides sademetega võib reostada pinnavett orgaaniliste ühendite ja lämmastikuga. Viimaste aastate jooksul on Purtse jõe olukord siiski paranenud ja raskmetallide sisaldus on vähenenud, kuid kõrgenenudsuurenenud on [[plii]] sisaldus (2,0 µg/l). Fenoolide jõudmine jõkke on piiratud, mida kahjuks ei saa öelda naftasaaduste kohta.<ref name="keskk">Metsur, M. [http://www.vkg.ee/cms-data/upload/keskkonnakaitse/vkg-uue-poolkoksiprugila-kmharuanne.pdf Viru keemia grupi uue poolkoksi prügila eelprojekti keskkonnamõju hindamine.] – Viru Keemia Grupp. Tallinn, 2005.</ref>

Poolkoksi põletamisel eralduvad gaasid nagu CO₂ ja SO₂ ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku.<ref name="rannik" /> Eestis peetakse kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest Eestis.<ref name="loodus" /> [[Fenool]] (hüdroksübenseen – C₆H₅OH), [[vesiniksulfiid]] (H₂S) ja [[formaldehüüd]] (CH₂O) on peamised saasteained, mis langetavad välisõhu kvalittedikvaliteeti Kohtla-Järvel.<ref name="öko">Liblik, V., Rätsep, A. [http://www.vkg.ee/cms-data/upload/keskkonnakaitse/kmh-2008-vkgoil-lopparuanne.pdf VKG Oil AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise aruanne.] – TÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, august 2008. </ref>