Aadel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
51. rida:
Poolas antud ajal kehtinud korra kohaselt uue suguvõsa [[aadeldamine|aadeldamisel]], võttis mõni vana aadlisugu selle uue suguvõsa oma [[patronaaž]]i alla ja andis kasutada oma ''staniitsa'' ehk suguvõsade vappidel kujutatud geomeetrilised kujundid, mis meenutavad eesti [[peremärk]]e või muinasgermaani [[ruunimärk]]e. Taolisi vapiseltsilisi oli vanadel suguvõsadel kuni pool tuhat ja sõjas võitlesid nad kõik oma patrooni lipu all, kandes sarnaseid kilpe, kuid erinevaid kiivriehiseid<ref>[[Hannes Walter]], [http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel230_217.html Leedu – kolm õppetundi], Horisont, 2/2004</ref>.
Leedu ja Poola valitseva eliidi perekondlik kokkusulamine viis kahesaja aasta pärast [[28. juuni]]l [[1569]]
==Liivimaa aadel==
79. rida:
===Põlisaadel===
[[Põlisaadel|Põlisaadlisse]] arvati [[aadlisuguvõsa]]d, kelle esindajate kuulumist
Põlisaadli päritolu on suurelt osalt teadmata. Arvatavasti põlvneb see osalt [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] aegsetest pealikest ja [[õilisvaba]]dest, enamalt jaolt aga [[varakeskaeg|vara-]] ja [[uuskeskaeg]]sete ametite, põhiliselt [[krahv]]iametite täitjatest.
88. rida:
===Kirja-aadel===
[[Kirja-aadel|Kirja-aadlisse]] arvatakse suguvõsad, kes olid algselt [[kodanlus|kodanlikku]] või välismaa aadli päritolu ning kelle mõni [[suverään]] [[aadliürik]]u väljastamise (ning enamasti [[aadlivapp|vapi]] annetamise) teel (Saksamaa)
Aadliseisusse tõstmine oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ajal (aastani [[1806]]) eelkõige keisri [[prerogatiiv]], välja arvatud [[Preisimaa]] puhul, mis suurelt jaolt Saksa-Rooma riigi alla ei kuulunud, ja mõningate teiste vürstide puhul, kes said õiguse
Kirja-aadli omaette kategooriad olid [[ohvitseriaadel]] ([[mõõga-aadel]]) ja [[ordeniaadel]]. Pärast 30-aastast teenimist keisririigi armees (
==Rootsi ja Soome aadel==
[[1626]]. aastast [[Rootsi rüütelkond]] ja Soome rüütelkonna liikmed
1581. aastal moodustati Soomest, [[Soome suurvürstiriik]], mille valitsejaks oli [[Soome suurhertsog]] ja [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]]. Soome eraldamise järel Rootsist, moodustus ka eraldatud [[Soome rüütelkond]], kes omas juba aastast [[1569]]. pärilikku aadli[[seisus]]t.
{{vaata|Rootsi aadlisuguvõsade loend}},
==Taani aadel==
118. rida:
Nn. "teenijate klassi" bojaaride tiitlid ei olnud pärilikud ja neil ei olnud kindlat maaomandit ning koosnes elukutselistest [[riigiteenistuja]]test, peamiselt sõjaväelastest. Teenistuse eest tasustati neid eraldatud külade ja talupoegadega. Kuid ei üks ega teine saanud nende era- ega [[pärusomand]]iks. Teenistusest lahkudes pidi aadlik talle kasutada antud maad riigile tagastama või tema järglane asuma valitseja sõjateenistusse. Eriliste teenete eest võidi maad anda ka pärusvaldusse ja siis sai sõjaväeteenistujast (''воинник'')ust (''вотчинник'') ''votšina'' ehk [[pärusmõisnik]].
[[Teenisaadlik]]ku ja pärusmõisnikku lahutas niihästi sügav sotsiaalne kui ka psühholoogiline erinevus. Pärusmõisnikule oli sõda — riigi teenimine lahingus — erakorraline ja sugugi mitte oodatud sündmus, teenisaadlikule aga igapäevane töö. Bojaarist pärusmõisnik teenis valitsejat ja kiindumusel maasse, Venemaasse oli tema jaoks veel lokaalse patriotismi varjund teenisaadliku [[patriotism]] seevastu oli tihedalt seotud isikliku ustavusega riigivalitsejale ning oli riiklikku laadi.
[[Suurvürst]]ide ja [[vürst]]ide ning aadlike nimede kirjutamisel kasutati nimekuju Vassili Timeofejevitš ("itš") lõpuga (Тимофеевич), lihtrahva kohta kasutati nimekuju Vassili, Timofei poeg (Василий Тимофеев сын).
{{vaata|Vene aadel}},
Venemaa keisririigi aadli kujunemise aluseks oli [[Peeter I]] eelse Moskva-[[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] aadelkond. [[18. sajand]]i aluses Peeter I poolt alustatud reforme Venemaal toetasid teenisaadlikud, sest just aadli hulgast värvati uusi reformide läbiviijaid ning töötegijaid, keda senitundmatutel elualadel vajati: ohvitsere sõjaväele ja laevastikule, ametnikke ja [[diplomaat]]e, administraatoreid ja [[insener]]e, õpetlasi. Pärast [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] loomist võttis 1721. aastal võttis Peeter I kasutusele ka euroopalikke tiitleid: [[hertsog]]i-, [[krahv]]i- ja [[parun]]itiitli, mis siin varem olid puudunud. Kuna traditsioonilisi [[krahvkond]]i Venemaal polnud, siis kandis tiitel esialgu nime "[[Püha Rooma Impeeriumi krahv]]" ning seda saadi [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma Impeerium]]i [[Saksa-Rooma keiser|keisrilt]]. [[1722]]. aastal jagas [[Peeter I]] poolt koostatud [[teenistusastmete tabel]]iga kõik ametnikud ja ohvitserid 14 teenistusklassiks, rajades [[teenisaadel|teenisaadli]] seisuse ning tekkis [[isiklik aadel|isikliku]] ja [[pärusaadel|pärusaadli]] eristus. Venemaal varem eksisteerinud auastmeid ja ametikohti (bojaar, [[laudnik]] (''stolnik'')) ei kaotatud, need olid endiselt olemas, kuid rohkem neid ei jagatud ja järk-järgult, sedamööda kuidas nende valdajad välja surid, kadusid ühes nendega ka nende ametiastmed. Peetri reformide tagajärjel sai sõjaväeteenistuse [[monopol]]i ja ühes oli teenisaadlil ka ainuõigus omada pärisorje – talupoegi. Teenistusastmete tabel jaotas teenistusviisid sõjaväe-, tsiviil- ja õukonnateenistuseks.
{{vaata|Teenistusastmete tabel}}
128. rida:
Teenistusastmete tabeli 15. punkti kohaselt moodustasid päritava ehk "põlisaadlike" aadliseisuse: "Sõjaväe auastmetest neile, kes teenivad Ülemohvitseriks ja ei ole Aadlikud; see, kes saab ülalpool nimetatud auastme, on siis Aadlik, samuti tema lapsed, kes sünnivad, kui ta on Ülemohvitser; aga kui tal ei sünni sel ajal lapsi, kuid on varem, ja isa esitab palve, siis tuleb Aadliseisus anda ka neile, kuid ainult ühele pojale, kelle eest isa palub. Teiste auastmete, nii tsiviil- kui õukonna omade puhul aga, kes pole Teenistusastmetes Aadlikud, nende lapsed ei ole Aadlikud.
;Isiklik aadel
Isikliku ehk individuaalse
18. sajandil teisel poolel laiendati Vene aadli õigusi ja eesõigusi: [[Peeter III]] ukaasiga 20. veebruarist 1762
[[19. sajand Venemaal|19. sajandil]] peeti Venemaa aadelkonnas aadlikele kõige kohasemaks teenistusviisiks sõjaväeteenistust. Tsiviilteenistust ei peetud "õilsaks", selles ühiskonnakihis oli alati rohkem segaseisuslasi ja teda oli kombeks sõjaväeteenistust pidavatel aadlikel põlastada. Erandiks oli diplomaatiline teenistus, mida loeti samuti "õilsaks". Alles [[Aleksander I]] ja hiljem [[Nikolai I]] ajal hakkas tsiviilametnik teatud määral pretendeerima ohvitseriga võrdsele ühiskondlikule lugupidamisele, kuid kaua aega kestis olukord, kus valitsus juhul, kui on vaja energilist, tarmukat ja soovitavalt ausat administraatorit, eelistas kaardiväeohvitseri "spetsialistile".
[[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] vähendas aadli õigusi, Venemaal kaotati [[pärisorjus]] järk-järgult, [[1803]]., [[1842]]. ja [[1861]]. aasta [[Venemaa talurahvareform|talurahvareform]]idega.
Aastal [[1917]] pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i aadliseisus kaotati, [[Nõukogude võim]]u poolt.
|