Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JPoljakova (arutelu | kaastöö) |
JPoljakova (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
17. rida:
Jäätmete ladustamine tööstusjäätmete [[prügila]]tesse algas [[Kohtla-Järve]]l 1938. aastal ning [[Kiviõli]]s 1970ndate keskel. <ref name="kik">Pennar, K. [http://www.kik.ee/et/uudised/euroopa-liidu-toel-suletakse-kohtla-jarve-ja-kivioli-tuhamaed Euroopa Liidu toel suletakse Ida-Virumaa tuhamäed]. – Keskkonnainvesteeringute Keskus, juuni 2009. </ref> Poolkoksi tekib aastas juurde 600 000 tonni. Juba 2003. aastaks olid Ida-Virumaal ladestatud väga suured poolkoksimäed. Nende kõrgus ületas 100 meetrit ning oli pindalaga 200 hektarit, mis tähendab umbes 75 miljonit tonni jäätmeid. <ref>Otsa, E. [http://www.envir.ee/sites/default/files/poolkoksikeskkonnaohtlikkus_2003.pdf Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramine]. – Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn, 2003.</ref>
Eesti põlevkivil on kõrge hapnikusisaldus ning orgaanilise aine struktuuri poolest fenoolsete ühendite sisaldus suurem võrreldes teiste kütustega. <ref>Ebber A., 2000. Separation of oil shale phenols by capillary electrophoresis. Oil shale; 17: 233–240.</ref> Seetõttu on poolkoks keskkonnale ohtlikum kui tavaline põlevkivituhk. Samal põhjusel toimub põhja- ja pinnavee reostamine ning aeg-ajalt ka mägede [[isesüttimine]]. Uurimistööd näitasid, et vastavalt mägedest leitud materjali koostisele võib väita, et temperatuurid on ulatunud kohati üle tuhande kraadi.<ref name="loodus">Mõtlep, R. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes]. – Doktoritöö. Tartu, 2010.</ref>
== Poolkoks kui ohtlik jääde ==
29. rida:
Väga suurt rolli mängib [[gasifitseerimisrežiim]], mille parandamisega võiks vähendada orgaanilise aine sisaldust poolkoksis, kuid see ei lahenda probleemi. Poolkoksi põletatakse kolletes, mis võivad olla eritüüpi. Näiteks põletamist [[restküttekolded|restküttekolletes]] ja [[tolmküttekolded|tolmküttekolletes]] peetakse tehniliselt ja majanduslikult ebaefektiivseks. Võrdluseks eelmistega võiks nimetada [[keevküttekolded|keevkihikolletes]] põletamise. Selle eelis on see, et tekkivas tuhas on väiksem saasteainete sisaldus. Poolkoksi põletamisel seostub vääveldioksiid tahkesse faasi, mis vähendab õhusaastamist.
Eespool nimetatud tehnoloogiad vaid vähendavad mõju keskkonnale, kuid ei lahenda poolkoksijäätmete probleemi täielikult. <ref name="õli">Kattai, V. Põlevkivi – Õlikivi. – Eesti geoloogiakeskus. Tallinn, 2003.</ref>
== Keskkonnamõjud ==
| |||