Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 04:17 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2015, kell 11:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 808 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
21. rida: \|Liigitus = \|Arhitekt = Jørn Utzon \|Omanik = [[New South ~~Wales'i~~Walesi valitsus]] \|Töövõtja = \|Ehitusinsener = 50. rida: }} '''Sydney ooperiteater''' on [[~~Sydney~~Austraalia]]s [[~~Austraalia~~Sydney]]s asuv [[ooperiteater]], mille arhitekt on [[Jørn Utzon]]. Tegemist on ühe [[20. sajand]]i kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney [[sümbol]]. Sydney ooperiteatri [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms\|33\|51\|25\|S\|151\|12\|55\|E\|}}. 57. rida: == Kirjeldus == Ooperiteater võtab enda alla 1,8 [[hektar\|ha]]. Kõige laiemast kohast on see umbes 120 meetrit lai ja 183 meetrit pikk; ehitis toetub 580~~-le~~ [[betoon]]plokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Voolutarvet võib võrrelda ~~linnaga~~sellise linna omaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km. Kuigi kaugusest paistab katus ~~ühtselt~~ühtlase ~~valgena~~pinnana valge, on katus tegelikult kaetud 1 056 006 ~~läikiv-valge~~läikivvalge [[Rootsi]]s valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada. == Ajalugu == 67. rida: 1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal [[1956]] kuulutati välja [[arhitektuurikonkurss]], kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti [[1957]]. aasta [[29. jaanuar]]il [[taani]] arhitekt [[Jørn Utzon]]. Ooperiteatri ehitus algas [[1959]]. aastal ning tegemist tuli teha rohkete probleemidega. Nimelt oli ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav janing uute arhitektuuriliste lahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Näiteks tuli loobuda esialgsest ~~katuse katmiseks mõeldud materjalist~~katusekattematerjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ~~ning~~ja monteeritavate [[raudbetoon]]plaatidega. Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ~~ning~~ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast ja jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli. Siiski tööd jätkati ja [[20. oktoober\|20. oktoobril]] [[1973]]~~. aastal~~ avas kuninganna [[Elizabeth II]] pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri [[Ludwig van Beethoven\|Beethoven]]i [[9. sümfoonia (Beethoven)\|9. sümfoonia]] saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti [[Sergei Prokofjev]]i "[[Sõda ja rahu (ooper)\|Sõda ja rahu]]". Ooperiteater valmis 10 aastat plaanitust hiljem ja läks esialgu planeeritud 7 miljoni [[Austraalia dollar]]i asemel maksma üle 100 miljoni dollari (see tähendab, et esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%). 78. rida: == Välislingid == {{commonskat\|Sydney Opera House}} [http://www.sydneyoperahouse.com/ Sydney ooperiteatri ametlik ~~kodulehekülg~~koduleht] [http://www.sydneyoperahouse.com/sections/tours/virtual_tour/vrtour2.asp Flash põhine virtuaaltuur ooperiteatris] *[http://australia.gov.au/about-australia/australian-story/sydney-opera-house Sydney ooperiteatrist Austraalia valitsuse saidil]

Sydney ooperiteater: erinevus redaktsioonide vahel