Louis Daguerre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Daguerre kasutas abiks maalimiseks tavaliselt [[camera obscurat]]. 1826. aastal tutvus ta [[Nicéphore Niépce]] tööga, keda peetakse esimese jäädava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.
 
Kahjuks jäi nende koostöö lühikeseks, kuna [[Niépce]] suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata. 1835. aastal pani ta [[ilmutatud plaadi]] oma keemiakappi ning mõnedmõni päevadpäev hiljem oma üllatuseks avastas ta, et varjatud kujutis oli ilmunud. Daguerre järeldas, et see juhtus tänu [[elavhõbe]]da <nowiki/>aurudele, mis olid tulnud katkisest kraadiklaasist. See avastus oli väga tähtis, kuna nüüd oli võimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.
 
Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai [[dagerrotüüpia]].
15. rida:
=== Dagerrotüüpia maailmale ===
Daguerre hakkas oma leiutisele otsima [[sponsor]]eid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] sekretäri [[Francois Arago]] poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest [[akadeemia]] töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. [[Arago]] pakkus, et [[Prantsuse riik]] ostab [[leiutis]]e ja kingib selle õigused kogu [[maailm]]ale; Daguerre’ile määrati eluaegne [[pension]].
Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse [[valitsus]] ostiski endale [[dagerrotüüpia]] õigused, teadmata et Daguerre oli patenteerinud protsessi [[Inglismaa]]l ja [[Wales]]'<nowiki/>is 14. augustil – ainult viis päeva varem.
 
=== Surm ===
10. juulil 1851. aastal Daguerre suri oma kodus [[Bry-sur-Marne]]'is (12 km kaugusel [[Pariis]]ist) [[südamerabandus]]e tagajärjel. Sinna on ta ka maetud.
 
== Viited ==