Louis Daguerre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Daguerre kasutas abiks maalimiseks tavaliselt [[camera obscurat]]. 1826. aastal tutvus ta [[Nicéphore Niépce]] tööga, keda peetakse esimese jäädava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.
Kahjuks jäi nende koostöö lühikeseks, kuna [[Niépce]] suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata.
Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai [[dagerrotüüpia]].
15. rida:
=== Dagerrotüüpia maailmale ===
Daguerre hakkas oma leiutisele otsima [[sponsor]]eid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] sekretäri [[Francois Arago]] poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest [[akadeemia]] töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. [[Arago]] pakkus, et [[Prantsuse riik]] ostab [[leiutis]]e ja kingib selle õigused kogu [[maailm]]ale; Daguerre’ile määrati eluaegne [[pension]].
Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse [[valitsus]] ostiski endale [[dagerrotüüpia]] õigused, teadmata et Daguerre oli patenteerinud protsessi [[Inglismaa]]l ja [[Wales]]
=== Surm ===
10. juulil 1851
== Viited ==
|