Erinevus lehekülje "Kauplus" redaktsioonide vahel

P
näpukas
(+ lisapilt)
P (näpukas)
[[Pilt:AA Tartu Architecture, Estonia.jpg|pisi|Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus.]]
[[Pilt:Nõuni kauplus.JPG|pisi|[[Nõuni]] kauplus on näide väiksemast maapoest.]]
'''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u-[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. Tavaliselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], milles on ka [[ladu|laoruumid]]. Valdav enamusEnamik kauplustest tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev|laeval]]adel ja autodesbussis või autos ([[autokauplus]]ed).
 
Erinevalt [[turg|turust]], kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) [[müügilett]]idest, on kauplus tavaliselt eraldi müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda [[kiosk]]itega, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal.
Ehkki [[rändkaupmees|rändkaupmehed]] on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis [[autokauplus]]ed (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või bussis või kasutati kauplusauto kaubaruumi serva või akent müügiletina (sarnanes pigem kioski kui kauplusega).
 
== Kaupluse liikeKaupluseliike ==
[[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (1).jpg|pisi|Keskaegne kaupmeheelamu Laial tänaval Tallinnas. Esimesel korrusel oli algselt pood.]]
* [[Antikvariaat]]
120 674

muudatust