Mercia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P näpukas |
||
66. rida:
Kuningriigi süda paiknes [[Trent (jõgi)|Trent]]i ja selle lisajõgede orus piirkonnas, mida nüüd tuntakse kui [[Midlands|English Midlands]]. Kuningriigi "pealinn" oli [[Tamworth]], mis oli Mercia kuningate residents vähemalt umbes aastast 584, kui [[Creoda (Mercia)|kuningas Creoda]] linnuse ehitas.
300 aasta jooksul (600–900), olles annekteerinud või saanud alluvaid viielt [[Seitse kuningriiki|
Mercia oli algselt paganlik kuningriik, kuid [[Peada (Mercia)|kuningas Peada]] pööras selle umbes aastal 656 kristlikuks, kristlus kinnistus kuningriigis kindlalt 7. sajandi lõpuks. [[Lichfieldi piiskopkond|Mercia piiskopkond]] asutati aastal 656, esimene piiskop [[Diuma]] resideerus [[Repton]]is. Vaid 13 aastat pärast Reptonit, aastal 669, viis 5. piiskop [[Chad (Mercia)|Püha Chad]] piiskopkonna [[Lichfield]]i, kus see asub veel praegugi. Aastal 691 muutus Mercia piiskopkond [[Lichfieldi piiskopkond|Lichfieldi piiskopkonnaks]]. Lühikest aega (787–799) oli piiskopkond [[Lichfieldi piiskop|peapiiskopkond]], kuigi ametlikult lõpetati see aastal 803. Praegune piiskop [[Jonathan Gledhill]] on piiskopkonna rajamisest saati 98. piiskop.
98. rida:
Järgmine Mercia kuningas oli [[Penda (Mercia)|Penda]], kes valitses aastatel 626 või 633 kuni 655. Mõni asi, mida me Penda kohta teame, tuleb [[Beda Venerabilis|Beda]] vaenulikust kirjeldusest, kellele ta ei meeldinud, olles nii Beda kodukoha [[Northumbria]] vaenlane kui ka [[paganlus|pagan]]. Siiski möönab Beda, et see oli Penda, kes lubas [[varakristlus|kristlikud]] [[misjonär]]id [[Lindisfarne]]'ist vabalt Merciasse ja ei piiranud nende jutlusi. Edwin, kellest sai mitte ainult taasühendatud Northumbria valitseja, vaid ka [[bretwalda]] või suurkuningas lõunapoolsete kuningriikide üle, võideti ja tapeti Penda ja tema liitlase Gwynedd'i [[Cadwallon ap Cadfan]] poolt aastal 633. Kui järgmine Northumbria kuningas [[Oswald (Northumbria)|Oswald]] esile kerkis ja taas lõuna suhtes ülemvõimu nõutas, võideti ka tema ning tapeti Penda ja tema liitlaste poolt aastal 642 [[Maserfieldi lahing]]us. Aastal 655, pärast segaduste perioodi Northumbrias, tõi Penda 30 alamkuningat võitlema uue Northumbria kuninga [[Oswiu (Northumbria)|Oswiu]]ga [[Winwaedi lahing]]us, kus Penda omakorda kaotas lahingu ja elu.
Lahing viis Mercia võimu ajutise kokkuvarisemiseni. Penda järglaseks sai tema poeg [[Peada (Mercia)|Peada]], kes pöördus aastal 653 [[Repton]]is
Mõni aeg enne [[Æthelbald (Mercia)|Æthelbald]]i vallutas Mercia [[Wroxeter]]i ümbruse, mis oli kõmridele tuntud kui [[Pengwern]] või "Powys'i paradiis". [[Cynddylan|Kukutatud valitsejate]] isikutes kirjutatud eleegiad väljendavad kurvastust selle kaotuse pärast.
110. rida:
=== Offa valitsusaeg ja Wessexi tõus ===
Pärast Æthelbaldi mõrva ühe tema ihukaitsja poolt aastal 757 puhkes kodusõda, mille võitis [[Offa (Mercia)|Offa]]. Offa oli sunnitud looma uue ülemvõimu tema eelkäijate Lõuna-Inglismaa üle ja ta tegi seda nii edukalt, et temast sai suurim Mercia kuningas, keda kunagi tuntud on. Ta mitte ainult ei võitnud lahinguid ja ei domineerinud [[Lõuna-Inglismaa]] üle, vaid ta võttis käsile ka oma kuningriigi asjade haldamise, asutades [[Alev|kaubalinnu]] ja jälgides esimest suurt kuld[[münt]]ide väljalaset Britannias; ta võttis endale rolli katoliku kirik haldamises Inglismaal (rahastades lühiealist Lichfieldi peapiiskopkonda) ja pidas isegi [[Karl Suur]]ega võrdsena läbirääkimisi. Offat peetakse [[Offa vall]]i ehitajaks, mis tähistas piiri
Offa püüdis kindlustada, et tema poeg [[Ecgfrith (Mercia)|Ecgfrith]] oleks tema pärija, kuid pärast tema surma juulis 796 püsis Ecgfrith elus vaid umbes viis kuud ja kuningriik läks detsembris 796 kaugele sugulasele nimega [[Coenwulf (Mercia)|Coenwulf]]. Aastal 821 sai Coenwulfi järglaseks tema vend [[Ceolwulf I (Mercia)|Ceolwulf]], kes näitas oma sõjalisi oskusi, rünnates ja hävitades [[Deganwy]] linnuse [[Gwynedd]]is. [[Wessex|Läänesakside]] võim [[Egbert (Wessex)|Egbert]]i juhtimisel siiski kasvas sel perioodil ja aastal 825 võitis Egbert Mercia kuningat [[Beornwulf (Mercia)|Beornwulf]]i (kes oli aastal 823 Ceolwulfi troonilt tõuganud) [[Ellenduni lahing]]us.
120. rida:
[[Pilt:Midland Map - 5 Boroughs 912 Ad.svg|thumb|right|300px|Viis valda (''borough'') ja Inglise Mercia 10. sajandi alguses.]]
Aastal 852 tuli troonile [[Burgred (Mercia)|Burgred]] ja Wessexi [[Æthelwulf (Wessex)|Æthelwulf]] alistas [[Põhja-Wales]]
Pärast Æthelredi surma aastal 911 valitses Æthelflæd kui 'mertsialaste emand', kuid Edward võttis oma kontrolli alla Londoni ja Oxfordi, mille Alfred oli andnud Æthelredi kontrolli alla. Õde ja vend jätkasid Alfredi poliitikat, ehitades kindlustatud ''burh''e, ja aastal 917-18 suutsid nad vallutada Lõuna-Danelaw East Anglias ja Taani Mercia.
159. rida:
Mercia valitsejad jäid kindlalt paganateks kuni Peada valitsusajani aastal 656, kuigi see ei takistanud neid ühinemast liitudega kristlike kõmri valitsejatega Northumbria vastu. Kristluse esmakordne ilmumine Merciasse toimus siiski vähemalt 30 aastat varem, pärast [[Cirencesteri lahing]]ut aastal 628, kui Penda liidendas endise läänesakside Hwicce territooriumi oma kuningriigiga.
Mercia pöördumine
Otsustavad sammud Mercia ristiusustamisel tegi [[Chad Merciast|Chad]] (Beda poolt latiniseeritud ''Ceadda''), Mercia 5. piiskop. Sellele vastuolulisele tegelasele andis kuningas Wulfhere maad kloostri ehitamiseks [[Lichfield]]is. Nagu teisteski anglosaksi kuningriikides, loodi Mercia kuningate poolt palju väikseid kloostreid, mis võimaldas poliitilises/sõjalises ja kiriklikus juhtimises tugevdada ühtsust sugulussidemete kaudu.
|