Mercia: erinevus redaktsioonide vahel

300 aasta jooksul (600–900), olles annekteerinud või saanud alluvaid viielt [[Seitse kuningriiki|Seitsmeseitsme kuningriigi]] ülejäänud kuuest kuningriigist (East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex), domineeris Mercia Inglismaal lõunapool [[Humber]]i jõge: see periood on tuntud kui [[Mercia ülemvõim]]. [[Offa (Mercia)|Kuningas Offa]] valitsusaeg, keda mäletatakse rohkem [[Offa vall|tema valli]] järgi, mis määras piiri Mercia ja kõmri kuningriikide vahel, on mõnikord tuntud kui "Mercia kuldaeg". [[Nicholas Brooks]] märkis, et "mertsialased paistsid välja, kui vaieldamatult kõige edukam erinevatest varajastest anglosaksi rahvastest kuni 9. sajandi lõpuni", ja mõned ajaloolased, nagu [[Frank Stenton]], usuvad, et [[Inglismaa]] ühendamine lõuna pool [[Humber]]i estuaari saavutati [[Offa (Mercia)|Offa]] valitsusajal.

Lahing viis Mercia võimu ajutise kokkuvarisemiseni. Penda järglaseks sai tema poeg [[Peada (Mercia)|Peada]], kes pöördus aastal 653 [[Repton]]is kristlusessekristlusse, ja kes pandi Oswiu poolt ametisse, kui alamkuningas; kuid kevadel 656 ta mõrvati ja Oswiu haaras otsejuhtimise kogu Mercia üle. Mäss aastal 658 kukutas Northumbria ülemvõimu ja põhjustas Penda teise poja, [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] võimulepääsu, kes valitses Merciat kui iseseisvat kuningriiki (kuigi ta ilmselt jätkas mõnda aega andami maksmist Northumbriale) kuni oma surmani aastal 675. Wulfhere oli alguses Mercia võimu taastamisel edukas, kuid tema valitsemise lõpuaeg nägi tõsiseid kaotusi Northumbriale. Järgmine kuningas [[Æthelred (Mercia)|Æthelred]] võitis Northumbriat aastal 679 [[Trenti lahing]]us, lahendades pikaleveninud vaidluse kontrolli üle endise [[Lindsey kuningriik|Lindsey kuningriigi]] suhtes. Æthelredi järglane oli Wulfhere poeg [[Cœnred (Mercia)|Cœnred]] ja mõlemad need kuningad on paremini tuntud oma usulise tegevuse kui millegi muu poolest; kuid kuningas, kes järgnes neile aastal 709, [[Ceolred (Mercia)|Ceolred]], öeldaks püha [[Bonifatius]]e kirjas olevat olnud liiderlik nooruk, kes suri hullumeelsena. Nii lõppes Penda otseste järglaste valitsusaeg.

Pärast Æthelbaldi mõrva ühe tema ihukaitsja poolt aastal 757 puhkes kodusõda, mille võitis [[Offa (Mercia)|Offa]]. Offa oli sunnitud looma uue ülemvõimu tema eelkäijate Lõuna-Inglismaa üle ja ta tegi seda nii edukalt, et temast sai suurim Mercia kuningas, keda kunagi tuntud on. Ta mitte ainult ei võitnud lahinguid ja ei domineerinud [[Lõuna-Inglismaa]] üle, vaid ta võttis käsile ka oma kuningriigi asjade haldamise, asutades [[Alev|kaubalinnu]] ja jälgides esimest suurt kuld[[münt]]ide väljalaset Britannias; ta võttis endale rolli katoliku kirik haldamises Inglismaal (rahastades lühiealist Lichfieldi peapiiskopkonda) ja pidas isegi [[Karl Suur]]ega võrdsena läbirääkimisi. Offat peetakse [[Offa vall]]i ehitajaks, mis tähistas piiri Wales'iWalesi ja Mercia vahel.

Aastal 852 tuli troonile [[Burgred (Mercia)|Burgred]] ja Wessexi [[Æthelwulf (Wessex)|Æthelwulf]] alistas [[Põhja-Wales]]'<nowiki/>i. Aastal 868 okupeerisid [[Viikingid|viikingi]] sissetungijad ([[Taani]]st) [[Nottingham]]i. Viikingid ajasid Burgredi tema kuningriigist ära aastal 874 ja [[Ceolwulf II (Mercia)|Ceolwulf II]] võttis tema koha. Aastal 877 hõivasid viikingid Mercia idaosa, mis sai [[Danelaw]] osaks. Viimane Mercia kuningas Ceolwulf säilitas lääneosa ja valitses aastani 879. Umbes aastast 883 kuni aastani 911 valitses Merciat Wessexi ülemvõimu all [[Æthelred (ealdorman)|Lord Æthelred]]. Kõik Mercias vermitud mündid pärast Ceolwulfi kadumist umbes aastal 879 olid läänesakside kuninga nimega. Æthelred abiellus [[Alfred Suur]]e tütre [[Æthelflæd]]iga ja see võttis võimu, kui tema abikaasa haigestus mingil ajal oma elu viimase kümne aasta jooksul.

Mercia pöördumine kristlusessekristlusse toimus 7. sajandi lõpul ning Penda kaotuse ja surma ajaks, oli Mercia suuresti kristlikest riikidest ümbritsetud. [[Diuma]], iiri munk ja üks Oswiu misjonäre, määrati seejärel piiskopiks – esimene Mercias. Kristlus võitis lõpuks Mercias, kui Oswiu toetas Peadat keskanglite alamkuningana, nõudes temalt abiellumist oma tütre Alchflaediga ja tema usu tunnistamist.