Redaktsioon: 13. november 2015, kell 12:17 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust →‎Lepingu tühistamise otsus: link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. november 2015, kell 23:14 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
12. rida: Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale [[Leedu]] territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne ~~mitte-kallaletungi-leping~~mittekallaletungileping kehtis kuni [[Operatsioon Barbarossa]]ni [[22. juuni\|22. juunil]] [[1941]], mil Saksamaa ründas NSV Liitu. ==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks== 29. rida: Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop maandus Moskvas 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe Kremli. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu hiljem selgitas Ribbentrop, Stalin andnud mõista, et kui ta ei saa poolt [[Poola]]t ja [[Balti riigid\|Balti riike]] ilma [[Leedu]]ta, kuid [[Liepāja]] sadamaga, siis võin kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin">[http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ А.А.Пронин. Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия (монография)// Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000]</ref> Samal õhtul kirjutati alla leping, koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga V. Molotovi kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref>[http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm Läbirääkimised Kremlis]</ref>. ==Lepingu tagajärjed== Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september\|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa–Poola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref>Viktor Suvoorov "Jäälõhkuja" Olion, Tallinn 2000, ISBN 9985661648 lk 49</ref>. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutavad Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei tee seda Nõukogude Liidu suhtes peale selle rünnakut Poolale [[17. september\|17. septembril]] 1939. 68. rida: [[NSVL\|NSV Liidu]] Valitsus ja [[Saksamaa\|Saksa]] Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSV Liidu ja Saksamaa vahel [[1926]]. aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele: 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest ~~vastastikkusest~~vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. 142. rida: == Kirjandus == * "Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni". Dokumente ja materjale. Koostanud [[Küllo Arjakas]], [[Heino Arumäe]], [[Tiit Arumäe]], [[Rein Helme]]. Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)\|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1989]], 200 lk; vene keeles: ''От пакта Молотова-Риббентропа до договора о базах: документы и материалы'' [составители Кюлло Арьякас... и др.], Таллин: Периодика, 1990, 216 lk * [[Heiki Lindpere]], "MRP: raske ülestunnistus". [[Olion]], Tallinn [[1991]], 112 lk; teine, täiendatud ja parandatud trükk: [[Ilo (kirjastus)\|Ilo]], Tallinn [[2009]], 240 lk * [[Pavel Sudoplatov]], "Molotov-Ribbentropi pakt". Tõlkinud ja järelsõna: [[Jaan Isotamm]] – [[Akadeemia (ajakiri)\|Akadeemia]] [[1997]], nr 4, lk 693–709 * [[Jan Lipinsky]], "Hitleri-Stalini pakti salajane lisaprotokoll. Lühikokkuvõte 1939. a 23. augusti Molotovi-Ribbentropi lepingu salaprotokolli loost". Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm – Akadeemia [[2009]], nr 9, lk 1663–78 ==Välislingid== [http://www.ns-archiv.de/krieg/sowjetunion/vertrag/nichtangriffspakt.php Pakti ja lisaprotokolli saksakeelne tekst] [http://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BA%D1%82_%D0%9C%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%E2%80%94_%D0%A0%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BF%D0%B0 Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst Vikitekstides] [http://www.okupatsioon.ee/kaastood/adams.html ~~Molotov~~Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide eesti keelde tõlkimisest] [http://www.anaga.ru/2//1/molotov-ribbentrop.htm Molotovi-Ribbentropi pakt oli vältimatu]

Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel