Kuremäe klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
variantnimed raamatust Eesti arhitektuur osa 3, 1997
Resümee puudub
10. rida:
[[1888]] saatis [[õigeusu kirik]] [[Kostroma]] [[Ipatjevi klooster|Ipatjevi kloostrist]] [[nunn]] [[Varvara (Blohhina)]] kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal [[1891]] anti luba Pühtitsasse [[nunnaklooster]] rajada, mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse [[patroon]] oli [[Eestimaa]] [[kindralkuberner]] vürst [[Sergei Šahhovskoi]]. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri [[Illuka kirik]]. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.
 
Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, [[haigla]], Jumalaema Uinumise [[peakirik]], värava [[kellatorn]], Pühad Väravad, kool ja [[võõrastemaja]]. Koostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu.
 
Kloostri tähtsaim ehitis on [[Moskva-Jaroslavli koolkond|Moskva-Jaroslavli koolkonna]] [[sakraalehitis]]i jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel [[1908]]–[[1910]]. Selle [[arhitekt]] oli [[Aleksander Poleštšuk]]. Kolmelöövilises kirikus on kolm [[altar]]it, rikkalik männipuust nikerdatud [[ikonostaas]] ja haruldasi [[seinamaaling]]uid. Seal on ruumi 1200 inimesele.