August Kork: erinevus redaktsioonide vahel

August Kork sündis [[1887]]. aastal [[Tartumaa]]l Aardla külas. Lõpetas Tartu neljaklassilise kooli ningja asus õppina algselt õppima [[Vilno sõjakool]]i. 1906. aastal viidi ta tervisehädadeterviseprobleemi tõttu ([[lühinägelikkus]]) üle [[Tšugujev]]i junkrukooli, mille lõpetas [[15. juuni]]l [[1908]]. aastal alamleitnandina ([[alamporutšik]]una).

Seejärel teenis 3 aastat nooremohvitserina [[Daugavpils]]is 98. Jurjevi jalaväepolgus, sooritas 1911. aastal katsed ja astus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse, mille lõpetas [[1914]]. aastal, sõjaväeakadeemia 1. järgu diplomiga.

August Kork võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]],. 1917. aastal lõpetas Kork lendurvaatlejate kursused, pärastmille midajärel suunati ta Läänerinde staabi käsutuassekäsutusse. Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i toimunud muudatusi Armees,armees valiti A. Kork augustis 1917 [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[soldatite nõukogu]] esimeheks. Pärast agaKui Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaväesõjavägi ningja Läänerinde staabistaap laialisaatmistlaiali lõpetassaadeti, naasis A. Kork 1918. aasta veebruaris sõjasõjast [[alampolkovnik]]u auastmes.

Pärast Venemaa sõjaväest lahkumist saabustuli ta tagasi Eestisse, kuid pärast Saksa vägede pealetungi lahkussiirdus Venemaale, kus astus [[14. juuni]]l [[1918]]. aastal moodustatud nõukogude [[Punaarmee]]sse,. Punaarmees teenis ta alates 1918. aasta oktoobrikuustoktoobrist [[Punaarmee Kindralstaap|Ülevenemaalise Peastaabi Operatiivosakonnas]] ja 9. armee staabi operatiiv-luureosakonna ülemana [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|Lõuna-]] ja Kaukaasia rindel.

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] oli August Kork 1918. aastal [[Narva]]s moodustatud [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu|Nõukogu]] Sõjaväevalitsuse sõjandusnõuandja ja [[1919]]. aasta veebruarist maini [[Eesti Punaarmee]] staabiülem.

OktoobristOktoobris [[1920]] määrati Kork [[6. armee (Vene SFNV)|6. armee]] juhatajaks,. Selles ametis kellenaoli tegutsesta 26. oktoobrist 1920 –kuni 13. maini 1921 ja, sõdis [[Peter von Wrangel]]i vastu Lõuna-Venemaal ning paistis silma [[Jušun]]i ja [[Perekop]]i vallutamisel ning [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] hõivamisel. 16. novembril 1920. aastal sai A. Kork Krimmis lahingus granaadikilluga käest haavata.

Teenete eest [[nõukogude võim]]u ees tunnustati August Korki [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] 2 [[Punalipu orden]]iga (1919, 1920) ja auhinnalise revolutsioonilise tulirelvaga (1920).

Pärast kodusõda töötas Kork vastutavatel ametikohtadel: aastatel 1924–251924–1925 [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne sõjaväeringkonna]] juhataja asetäitja ja juhatajana; [[1925]]. aasta veebruarist oli Kork [[Punalipuline Kaukaasia armee|Punalipulise Kaukaasia armee]] juhataja;juhatajana ning alates [[1925]]. aasta novembrist oli Kork [[Valgevene sõjaväeringkond|Valgevene]], [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] juhatajana;. August Kork astus [[VK(b)P]] liikmeks 1927. aastal.

Aastatel [[1935]]–[[1937]] oli Kork [[Frunze nim Sõjaväeakadeemia]] ülem ja 1935–1937 Punaarmee Kõrgema Sõjanõukogu liige. 20 novembril 1935. aastalanti omistatiAugust A. KorkileKorgile [[2. järgu armeekomandör]]i auaste.

August Korgile esitati süüdistus ja ta mõisteti Eriistungi poolt süüdi "[[sõjalis-fašistlik vandenõu Punaarmees|sõjalis-fašistlikus vandenõus]]" koos [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Iona Jakir]]i, [[Jeronimas Uborevičius]]e, [[Roberts Eidemanis]]e, [[Boriss Feldman]]i, [[Vitali Primakov]]i ja [[Vytautas Putna]]ga ning hukati [[1937]]. aastal. Ta rehabiliteeriti postuumselt [[1957]]. aastal.

*[http://www.haaslava.ee/teataja/infoleht159.pdf Armeekomandör August Kork —– 120 aastat sünnist], Teataja, Haaslava valla teataja, 2007 august 2007