Ava peamenüü

Muudatused

P
oliivõli > oliiviõli
*[[vetikad|vetikatele]] – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545
''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 5.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[bakterid|bakteritele]] – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology'',[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net <small> (inglise keeles)</small>]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol, [[1940]], March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf <small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', [[1953]], College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on enamikus [[heterotroof]]id<ref>[http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 7.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[seened|seentele]] – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõliOliiviõli|oliiviõlis]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks ''A'' ja vesilahustuvaks faktoriks ''B''.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu ”-e” lõpuga ”-ine”. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 4.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
'''Mõne tuntuma vitamiinidevitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
 
{| class="wikitable"
{{Vaata|Rahvusvaheline ühik}}
RÜ ehk rahvusvaheline ühik, bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik.
Mõnede vitamiinide päevakogusedpäevakogust väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk '''[[IU (täpsustus)|IU]]''' – '''''international unit'''''.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]] peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
*Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false ''Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)''], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, National Research Council, ''Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)'', National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
*EFSA, ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
*...
*[[Valerie Gertrud Senger]].''Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit'', Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, [[2004]]. [http://edoc.ub.uni-muenchen.de/2347/1/Senger_Valerie.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]
*Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., ''Encyclopedia of Human Nutrition.'',
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]''
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939'', pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 5.05.2013)
*M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, [[N.B.Ghiware]].''Biochemistry'', [[2008]],10 ed.,ISBN 978-81-85790-06-0,[http://books.google.ee/books?id=5Bzuj1a4nUAC&pg=PA1&dq=Carl+Neuberg+and+biochemistry&hl=et&sa=X&ei=i9ZuUezIEumb0wXQ2IDYBg&ved=0CD0Q6AEwBDgK#v=onepage&q=Carl%20Neuberg%20and%20biochemistry&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]''
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 4.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]