Süsinik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Diamond Cubic-F lattice animation.gif|pisi|left|TeemantiTeemandi kritallvõrekristallvõre]]

Süsiniku allotroop [[teemant]] on tuntud kui kõige [[kõvadus|kõvem]] looduslik materjal. Heade mehaaniliste omaduste tõttu kasutatakse teda palju tööstuses. Põhjus, miks teemant nii kõva on, seisneb tema võrestruktuuris. Vastavalt valentssidemete teooriale toimub teemandis 2s- ja 2p-orbitaalide segunemine (hübridisatsioon), mille tulemusena moodustavad üks s- ja kolm p-orbitaali neli ekvivalentset sp3-hübriidset orbitaali, mis osutavad tetraeedri eri nurkadesse. Nii tekkinud kolmedimensionaalne võre on väga jäik. Sideme pikkus teemantiteemandi sp3- orbitaalidega süsinike vahel on 1,56 [[ongström|Å]] <ref>M. Terrones, „Science and technology of the twenty-first century: synthesis, properties, and applications of carbon nanotubes,“ Annu. Rev. Mater. Res. 33, 419–501 (2003).</ref>.

Amorfne süsinik on süsiniku allotroop, millel puudub kaugeleulatuv korrapärane kristalne struktuur. Lokaalne korrapära võib eksisteerida, kuid selles esineb kõrvalekaldeid aatomitevahelistes kaugustes ja/või sidemete nurkades (võrreldes grafiidi või teemantiteemandi võrega)<ref>A. D. McNaught, A. Wilkinson, „Amorphous carbon,“ kogumikus IUPAC Compendium of Chemical Terminology, (Royal Society of Chemistry, Cambridge, UK, 1997), lk 477.</ref>. Amorfset süsinikku saadakse peamiselt kolmel viisil: [[keemiline sadestamine aurufaasist|keemilisel aurustus-sadestus meetodil (CVD)]], [[orgaaniliste ühendite lagundamine|orgaaniliste ühendite lagundamisel]], [[erinevate karbiidide selektiivsel söövitamisel]]. Amorfse süsinikuna tuntakse [[tahm|tahma]], [[koks|koksi]] ja [[puusüsi|puusütt]]<ref>„Carbon (C),” kogumikust Encyclopædia Britannica (2011), http://www.britannica.com/EBchecked/topic/94732/carbon.</ref>.