[[Pilt:Gangut battleship 1888.jpg|pisi|Vene eskaadrisoomuslaev ''Gangut'' Tallinna (Reveli) reidil]]
'''Soomuslaev''' oli [[lahing]]uvõimeline soomuskaitsega jõuseadmega [[sõjalaev]]atüüp 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi alguseni.
== Ajalugu ==
Soomuslaevade vajadus kerkis esile pärast lõhkevate mürskude kasutuselevõttu, millele senised puitkerega laevad ei pidanud enam vastu. Soomuslaevade eelkäijateks võib lugeda soomustatud ujuvpatareisid, mida kasutati kaldakindlustustegakoos võitlemiselkaldakindlustustega Krimmi sõjas 1855. aaastal.
Esimene spetsiaalselt ehitatud ja merekõlbulik soomuslaev oli 1859. aaastal Prantsusmaal ehitatud ''Gloire''. Esimene soomuslaevade kasutus lahingus oli 1862. aaasta Ameerika kodusõjas, kus kohtusid soomuslaevad ''Virginia'' ja ''Monitor''. Esimesed soomuslaevad olid puidust, kuid ümbritsetud metallplaatidega. Esimene enamuses terasest valmistatud soomuslaev oli 1876. aaastal Prantsusmaal valminud ''Redoutable''. Sajandivahetuseks oli kujunenud välja soomuslaevade põhimõtteline ehitus. Soomuslaevade põhirelvastus oli kahte soomustorni mahutatud 2x2 [[suurtükk]]i [[kaliiber|kaliibriga]] kuni 305 mm (12 [[Toll (pikkusühik)|tolli]]). Lisaks keskosas kasemattides väiksema kaliibriga [[kahur]]id väiksemate laevade tõrjeks ning sageli ka torpeedoaparaadid. Tolleaegse reegli järgi pidi laev taluma oma kahurite tabamusi. Vene mereväes nimetati suuremaid soomus-lahingulaevu '''eskaadrisoomuslaevadeks'''. Samuti olid sajadivahetusesajandivahetuse paiku kasutuses väiksemad, madala pardaga ja pöörlevate suurtükitornidega '''rannakaitse soomuslaevad''' ehk "monitorid" (soomuslaeva ''Monitor'' järgi). Viimaste mereomadused olid aga viletsad (näiteks soomuslaev [[Russalka]] uppus tormis Soome lahel) ja neist loobuti sajandivahetuse paiku.
Soomuslaevade ajastu kõrghetkeks ja ühtlasi lõpusignaaliks oli [[Vene-Jaapani sõda]] ja [[Tšushima lahing]]. 1. maailmasõja alguseks oli enamus soomuslaevu asendatud [[soomusristleja]]te ja [[lahingulaev]]adega.
