Kultuur ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli Kultuur ja Elu [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] kuukiri, mis käsitles eelkõige isetegevuslaste loodud kultuuri ja oli mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühi[[Näidend|näidendeid]], ajakirjas ilmus pikka aega [[fotokunst]]i rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000.
 
1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu [[rahvuslus|rahvusliku]] kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks [[Mart Laar]], [[Sulev Valner]], [[Kalle Muuli]], [[Jüri Leesment]] jt) ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke sõja[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] ilmunud originaalteostest ja tõlgetest (mh [[Oswald Spengler]]i "[[Õhtumaa allakäik]]", [[Oskar Loorits]]a "[[Eestluse elujõud]]" ja [[Artur Adson]]i "Lahkumine").
 
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamisele]] eelnenud [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal hakkasid ajakirjas ilmuma ajakajalised poliitilised kirjutised ning varem keelatud mälestused [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] toimepandud küüditamistest ja teistest inimsusvastastest kuritegudest.<ref name="Review">Tea Kurvits [http://www.eesti.ca/palju-onne-kultuur-ja-elu-ke/article22592 Palju õnne, Kultuur ja Elu!] Estonian World Review, 23. jaanuar 2009</ref>
 
Alates 1990. aastatest on Kultuur ja Elu rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude režiimi kuriteod ning [[Nõukogude-vastane vabadusvõitlus]]. Ajapikku on sisu põhirõhk nihkunud [[militaarajalugu|militaarajaloole]], kitsamalt [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõjale]], kajastades seda eelkõige vabaduse eest peetud võitlusena [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu.
 
2009. aasta seisuga annab ajakirja välja [[Markleis OÜ]].