Kultuur ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli Kultuur ja Elu [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] kuukiri, mis käsitles eelkõige isetegevuslaste loodud kultuuri ja oli mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühi[[Näidend|näidendeid]], ajakirjas ilmus pikka aega [[fotokunst]]i rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000.
1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu [[rahvuslus|rahvusliku]] kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks [[Mart Laar]], [[Sulev Valner]], [[Kalle Muuli]], [[Jüri Leesment]] jt) ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamisele]] eelnenud [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal hakkasid ajakirjas ilmuma ajakajalised poliitilised kirjutised ning varem keelatud mälestused [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] toimepandud küüditamistest ja teistest inimsusvastastest kuritegudest.<ref name="Review">Tea Kurvits [http://www.eesti.ca/palju-onne-kultuur-ja-elu-ke/article22592 Palju õnne, Kultuur ja Elu!] Estonian World Review, 23. jaanuar 2009</ref>
Alates 1990. aastatest on Kultuur ja Elu rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude režiimi kuriteod ning [[Nõukogude-vastane vabadusvõitlus]]. Ajapikku on sisu põhirõhk nihkunud [[militaarajalugu|militaarajaloole]], kitsamalt
2009. aasta seisuga annab ajakirja välja [[Markleis OÜ]].
|