Jakob Hurt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.159.233.154 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi VillaK. |
|||
7. rida:
Sündis Vana-Koiola vallas Himmaste külakoolmeistri perekonnas. Õppis Himmaste küla- ja [[Põlva]] [[kihelkonnakool]]is, [[1853]]–[[1855]] [[Tartu Kreiskool]]is ja [[Tartu Kubermangugümnaasium|gümnaasiumis]] ning [[1859]]–[[1864]] usuteadust [[Tartu Ülikool]]is (''cand. theol.'' [[1865]]). [[1886]]. aastal kaitses [[Helsingi Ülikool]]is ''dr. phil.'' kraadi. Oli [[1865]]–[[1866]] Hellenurmes [[Alexander Theodor von Middendorff]]i perekonna koduõpetaja, [[1868]]–[[1872]] [[Kuressaare]]s ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, [[1872]]–1880 [[Otepää]]l ja [[1880]]–[[1901]] [[Peterburi eesti Jaani kogudus]]e pastor.
Alustanud juba üliõpilasena [[Õpetatud Eesti Selts]]is ja [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsis]] ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–1883 [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] ja 1872–1881 [[Eesti Kirjameeste Selts]]i (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse [[Carl Robert Jakobson
Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", [[1864]]) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; [[1886]], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ([[1903]]) ning artikleid ''ste''-lõpuliste kohanimede, partiklite ''ehk'' ja ''või'' jm. kohta, abistas [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki ([[1893]]). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" ([[1879]]), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.
| |||