Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ordu > ordu |
Resümee puudub |
||
60. rida:
**V periood 950–750 eKr
**VI periood 750–600/500 eKr
[[Pilt:Kaali linnus 4.jpg|pisi|[[Kaali kindlustatud asula]] rauasulatuskoht]]
Pronksiajal levisid Eestisse peamiselt kaugematest maadest pärinevad [[pronks]]esemed, sest pronksi tootmiseks vajalikku [[vask]]e ja [[inglistina]] Eesti alal ei leidu. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid.
Eriti Eesti rannikualal levisid kindlustatud asulad, kus tegeleti ka pronksi töötlemisega (peamiselt välismaiste purunenud esemete ümbersulatamisest saadud pronksist uute esemete sepistamisega). Põhja-Eesti rannikualalt, Tallinna lähedalt [[Kadriorg|Kadriorust]]<ref>[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/48b37144-9e78-43ef-aa98-c74570ba5eab/kadriorust-tuli-paevavalgele-3000-aastat-vana-kirves Kadriorust tuli päevavalgele 3000 aastat vana kirves], http://novaator.err.ee/, 11. november 2015</ref>ja [[Jõgevamaa]]lt <ref>[http://www.vooremaa.ee/poltsamaalt-leiti-haruldane-pronksiaegne-kirves/ Põltsamaalt leiti haruldane pronksiaegne kirves], [[Vooremaa]], 28.05.2009</ref> on leitud pronksiaegseid tööriistu. Asulaid hakati kindlustama ([[Kaali kindlustatud asula]], [[Saaremaa]]l).
Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük.
| |||