Üleliiduline V. I. Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
10. rida:
== Ajalugu ==
=== Asutamine ===
Eelkäijaks olid Venemaal tegutsenud skaudiliikumine, mis kohaldati ümber vastavalt kommunistide nägemusele noorte kasvatusest. Pioneeriorganisatsiooni sünnipäevaks loetakse [[19. mai]]d [[1922]]. Organisatsiooni idee autor oli väidetavalt Lenini elukaaslane [[Nadežda Krupskaja]]. 1924. aastani kandis organisatsioon [[Spartacus]]e nime. Pärast [[Lenin]]i surma 1924. aastal nimetati ümber V. I. Lenini nimeliseks. Esimesed pioneerirühmad loodi [[Moskva]] tehaste ja vabrikute juures. Laste ülesandeks oli korrastada tehaste ümbrust ja asulate keskusi, õpetada inimestele lugemist ja kirjutamist, aidata [[kodutu]]ile lastele peavarju muretseda, töödasta linnalähedastes juurviljaaedades jne. Muud laste- ja noorteorganisatsioonid olid Nõukogude Liidus sellest ajast alates praktiliselt keelatud.
=== 2. maailmasõda ===
2. maailmasõja ajal olid pioneerid abiks tagalatöödel, aga tegutsesid ka otseselt rindel. Tuhandeid autasustati teenete eest medalitega, sealhulgas 4 pioneeri said postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetuse: [[Leonid Golikov]], [[Marat Kazei]], [[Valentin Kotik]] ja [[Zinaida Portnova]].
=== 1945-19901945–1990 ===
Viiekümnendail1950. ja kuuekümnendail1060. aastail tihendati kogu Nõukogude Liidu pioneeride sidemeid teiste riikide lasteorganisatsioonidega. [[Pioneerilaager|Pioneerilaagris]] "[[Artek]]" said käia nii NSV Liidu kui ka teiste sotsialismimaade parimad õpilased.
 
Organisatsiooni kõrghetkeks võib lugeda 1970-ndaid. aastaid, kui sellesse kuulus 25 miljonit liiget. Neil aastatel osalesid pioneerid operatsioonil [[Vietnam]]i laste abistamiseks, [[BAM]] ehitusel ja rahvusvahelisel [[Lastefestival "Olgu jääv meile päike!"|lastefestivalil "Olgu jääv meile päike!"]].
 
Organisatsiooni on kahel korral ([[1962]] ja [[1972]]) autasustatud [[Lenini orden]]iga.
25. rida:
 
== Liikmed ja struktuur ==
Pioneeriorganisatsiooni liikmeksolek oli teoreetiliselt vabatahtlik, kuid reaalselt mõjutati kõiki vastavasse ikka jõudnud noori kindlalt liituma. Erandid olid harvad - vastu ei võetud paadunud huligaane ning esines keeldumist usulistel põhjustel.
 
Ühingu tegevus tugines põhimäärusele, milles oli kindlaks määratud organisatsiooni põhiülesanded ja ehitus. Kõrgeim organ oli kesknõukogu. Väikseim allüksus oli pioneerisalk, salgad moodustasid rühma, rühmad pioneerimaleva, mis oli põhiüksuseks. Vastutavatel ametikohtadel olid vormil oma ametkohatunnused: väikesed (1-41–4) ja suured (1-31–3) tähekesed.
 
Liikmed jagunesid:
*77–9-9 a vanusedaastased ehk oktoobrilapsed
*1010–15-15 a vanusedaastased ehk pioneerid
Alates 16. aeluaastast oli võimalik astuda edasi [[Komsomolkomsomol]]i. Alates 1982. aaastast loodi lisaks vanempioneeri staatus 7. ja 8. klassi õpilastele.
 
== Tegevus ==
Pioneeriorganisatsioonil oli tähtis roll laste [[kommunistlik kasvatus|kommunistlikus kasvatuses]]. Pioneeriorganisatsiooni tegevus hõlmas kõiki võimalikke laste tegevusalasid.
 
Koolides peeti noortele pioneerikoondusi ja igas koolis oli ka pioneerijuht, kes koordineeris õpilaste huvitegevust. Korraldati näiteks rivi-, spordi- ja maastikuvõistlusi, väljasõite ja matku, rongkäike, auvalveid, pensionäride abistamist. Koguti vanapaberit ja vanametalli. Lisaks tegutsesid pioneerid autoinspektsiooni, looduskaitse ja tuletõrje abilistena. SuvetiSuviti toimusid pioneerilaagrid.
=== Pioneeride tähtpäevad ===
Pioneerid pidid tähistama järgnevaidjärgmisi tähtpäevi:
*[[1. september]] - [[tarkusepäev]]
*[[2. oktoober]] - üleliiduline pioneeririvistus või koondus
*[[7. oktoober]] - [[NSV Liidu Konstitutsioon|NSV Liidu konstitutsioonipäev]]
*oktoobri esimene pühapäev - [[õpetajatepäev]]
*[[29. oktoober]] - Leninlikuleninliku [[Komsomolkomsomol]]i sünnipäev
*7. ja [[8. november]] - [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobripühad]]
*[[30. detsember]] - NSV Liidu moodustamise päev
*[[1. jaanuar]] - uusaasta
*[[8. veebruar]] - noore kangelase päev (pühendatud antifašistlikusfašismivastases võitluses hukkunud noortele)
*[[23. veebruar]] - Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päev
*[[8. märts]] - rahvusvaheline [[naistepäev]]
*[[22. aprill]] - Vladimir Ilijts Lenini mälestuspäev
*[[1. mai]] - [[töörahvapüha]] ja [[paraad]]
*[[9. mai]] - [[võidupüha (NSV Liit)|võidupüha]]
*[[19. mai]] - pioneeriorganisatsiooni sünnipäev
*[[1. juuni]] - [[lastekaitsepäev]]
 
== Vanne, juhtlause, tervitus ==
75. rida:
Pioneeridest tehti arvukalt filme ja kirjutati raamatuid. Nende tegevust kajastati pidevalt NSV Liidu ajakirjanduses ning pioneeriorganisatsiooni tähtpäevade puhul anti välja marke. Tuntumate raamatute hulka, milles kujutatakse pioneere, kuuluvad [[Arkadi Gaidar]]i "[[Timur ja tema meeskond]]", [[Anatoli Rõbakov]]i "[[Kortik]]", [[Lazar Lagin]]i "[[Vanake Hottabõtš]]" ja [[Boriss Vassiljev]]i "[[Homme algas sõda]]". Kõigi nende ainetel on tehtud ka filme.
 
Loomaks eeskuju noortele, fabritseeriti lugu kangelaspioneerist märteristmärtrist [[Pavlik Morozov]]ist, kes olevat kaevanud oma isa peale ja seejärel tapetud.
Pioneeriüksustel olid omad lipud, trummid, fanfaarid ja hulk muud kirevat atribuutikat, mida hoiti tavaliselt koolis eraldi toas.