Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välislink par |
P näpukaid |
||
16. rida:
[[1811]]. aastal oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid on [[Jakob Kuplinski]], kaupmees, kes tuli [[Valgevene]]st ja asus koguduse etteotsa. Tekkis ka teine sõdurite kogudus, kontonistidest, kes said ruumid endisesse püssirohulattu.
Arvukam juudi koloonia tekkis aga Eestis alles 19. sajandi algul, pärast seda kui keiser [[Nikolai I]] poolt 26. augustil 1827
1835. aastal kehtestas keiser juutidele Venemaa keisririigis uued piiranguteta ja osaliste piirangutega [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asustuspiirkonnad]]: [[Minski kubermang|Minski]], [[Podoolia kubermang|Podoolia]], [[Volõõnia kubermang|Volõõnia]], [[Jekaterinoslavi kubermang|Jekaterinoslavi]] ja [[Grodna kubermang]]us – kitsendusteta ja [[Kiievi kubermang|Kiievi]], [[Hersoni kubermang|Hersoni]], [[Poltaava kubermang|Poltaava]], [[Tšernigovi kubermang|Tšernigovi]], [[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Tauria kubermang|Tauria]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]] – osaliste piirangutega<ref>[[Anu Raudsepp]], [http://eja.pri.ee/Education/Raudsepp.pdf Juutide haridusoludest Venemaal, Eestist pärit esimesi juuditare Tartu ülikoolis]</ref>.
22. rida:
Aastatel [[1856]]–[[1867]], keiser [[Aleksander II]] tegi erandeid juutidele Venemaa keisririigis kehtestatud [[juudi asustuspiirkond]]adele: erandid moodustasid Nikolai sõdurid ehk kantonistid ja nende pered, spetsiifilisi erialaseid oskusi omavad spetsialistid ja käsitöölised, [[esimese gildi kaupmees|esimese gildi kaupmehed]] ja ülikoolidiplomiga spetsialistid. Pärast sõjakooli lõpetamist ja sõjaväeteenistust oli lubatud kooli lõpetajatel oma peredega asuda elama ka väljapoole 18. sajandi teisel poolel loodud Venemaa keisririigis [[juudi asustuspiirkond]]i, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid ning mille idapiiriks oli [[Daugava]] jõgi. Eestisse asunutest on teada kantonist ehk Nikolai sõdur [[David Epstein]] naisega ja [[Markus Meiertahl]] perega<ref name=" Estonian Jewish Museum ">[http://www.eja.pri.ee/Catalog_eng.pdf Estonian Jewish Museum]</ref>.
[[1865]]. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapool juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse, kuid 1880
Suurt osa juudi elanikkonna arvu suurenemises mängis Tartus asuv [[Tartu Ülikool]], mis võimaldas saavutada kõrgem haridus ning parandada elujärge, [[1882]]. aastal oli ülikooli 115 juudi rahvusest üliõpilast, kes olid saabunud ka väljastpoolt [[Eestimaa kubermang]]u ning [[Liivimaa kubermang]]u, juudi päritolu üliõpilaste arv kasvas eriti pärast [[1881]]. aastal Venemaa keisririigi [[läänekubermangud]]es alanud antisemiitlikke aktsioone.
39. rida:
1918. aasta novembris alanud [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] võttis osa 200 juuti.<ref name="saks08_59"/>
11.–16. maini 1919
3. veebruaril 1924 toimus [[Juudi Gümnaasium]]i pidulik sisseõnnistamine. Aukülalistena võtsid sellest osa [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]], haridusminister [[August Veiderma]], Tallinna linnapea [[Anton Uuesson]]. Oma kõnes ütles riigivanem, et ta tervitab juutide kolooniat Eestis kui Eesti Vabariigi kasulikke ja auväärseid kodanikke. Riigipea Päts lõpetas kõne sõnadega: "Kui meile paistab päike, hakkab ta paistma ka teile."<ref name="saks08_63-64"/>
54. rida:
Enne [[Balti riigid|Balti riikide]] okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Leedus (sh [[Vilniuse piirkond]]) umbes 220 000, Lätis 100 000 ja Eestis ainult 4500 juuti.{{lisa viide}}
1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid ([[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]]), tehes seda pahempoolse [[Antisionism|antisionistliku]] juudiorganisatsiooni
[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaad]]i uurimisosakond juut [[Idel Jakobson]] juhtimisel
1941. aasta suvel, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, enne [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni]] lahkus {{kas|''ca'' 2500 juuti}} Eestist [[Nõukogude Liit]]u. Osa juutidest, kelle lähedased olid juba represeeritud nõukogude võimu poolt või kes kahtlustasid, et nõukogude võim võib neid represseerida, ei lahkunud [[NSV Liit]]u ning jäid Eestisse.
1941. aastal astusid aga 1936. aastal
{{Vaata|Hävituspataljonid Eestis}}
[[Eesti Juudi Muuseum]]i andmeil oli juudi kogukonna saatus aastatel 1940–1941 järgmine: 56% evakueeriti [[NSV Liit]]u, 12% mobiliseeriti NSV Liidu [[Punaarmee]]sse, 10% deporteeriti juuniküüditamise käigus ja 22% kogukonnast represseeriti ja hukati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]]i ajal Eestis<ref name=" Estonian Jewish Museum "/>.
70. rida ⟶ 69. rida:
Venemaa Keisririigi ajal ei olnud juudi rahvusest isikutel lubatud elada Eestimaal, see ei jäänud lubatud juutide asuala piiridesse. Seetõttu ei olnud Eestis ka juudi rahvusvähemus nii suurearvuline kui Leedus ja Lätis. Võrreldes teiste endiste [[Balti kubermangud]]ega oli Eesti juudi kogukond väikesearvuline ja absoluutarvudes hukkus neid vähe. Teine, olulisem põhjus oli asjaolu, et Leedu ja Läti okupeeris Saksamaa kõigest sõja kahe esimese nädalaga ja juudid ei jõudnudki evakueeruda, aga Eesti piiri kandis rinne peatus ja see andis tagalasse evakueerumiseks piisavalt aega. Seetõttu võis Saksa [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis|Julgeolekupolitsei ja SD]] pärast juutide suhtes toime pandud genotsiidi raporteerida, et Eesti on "[[judenfrei]]". Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1942 hukatud juutide üldnimekirjas on 979 nime, kõige rohkem hukkus Tallinnas (518), Tartus (159) ja Pärnus (128) elanud juute. Mõrvatute hulgas oli rohkem mehi – 503, st üle poole hukkunutest. Lapsi ja noorukeid hukati 101. {{lisa viide|Eesti on Nõukogude Liidu kõrval ainus riik maailmas, kus [[nõukogude võim]] represseeris sõja ajal rohkem juute kui Saksamaa}}.
[[Klooga koonduslaager|Klooga koonduslaagris]] 19. septembril 1944
* [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=10809044&categoryID=120&ndate=1121957485, Hukatud juudid saavad mälestusmärgid]
*
* [http://eja.pri.ee/Religion/Slomka.pdf Vestlus Juudi Koguduste Liidu esimehe David Slomkaga]
82. rida ⟶ 81. rida:
1992. aastal loodi Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel juudi kogukondade baasil [[Eesti Juudi Kogukond]].
Tallinnas on juudi kogukonnaga seotud asutused koondunud kesklinna, [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]]ale, kus on [[Tallinna Juudi Kool]] ja [[Tallinna sünagoog]]. Ennesõjaaegne juudi sünagoogihoone pommitati puruks
== Juutide arv Eestis ==
89. rida ⟶ 88. rida:
*[[1897]]. aastal 3837
*[[1922]]. aastal 4566
*[[1934]]. aastal 4434, ([[1934]]. aastal
*[[1939]]. aastal, 4435
*[[1940]]. aastal ca 4000
*[[1941]]. aasta [[14. juuni]]l, juuniküüditamise käigus deporteeriti ca 10% juudi kogukonnast
*[[1942]]. aasta jaanuaris vastavalt [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] andmetele oli
*[[1959]]. aastal 5436
*[[1970]]. aastal 5288, 70. aastail algas juutide emigratsioon [[NSV Liit|NSV Liidust]] ja [[Eesti NSV]]-st [[Iisrael]]i,
*[[1979]]. aastal 4954
*[[1989]]. aastal 4613
*[[1990. aastad|
*[[1997]]. aastal 2553
*[[2000]]. aastal rahvaloenduse järgi oli Eestis 2145 juuti
116. rida ⟶ 115. rida:
* [[Kõne Tallinna juutkonnale]] (Johan Laidoner)
==Viited==
==Viitedhttp://www.eja.pri.ee/history/Holocaust/Holo.pdf==▼
{{viited|2|allikad=
<ref name="sakala_2005">[http://wwx.sakala.ajaleht.ee/180405/esileht/artiklid/5015588.php Kuidas oleks eestlane olla uhke ja hea]</ref>
130. rida ⟶ 129. rida:
== Välislingid ==
* [[Eugenia Gurin-Loov]], [http://www.eja.pri.ee/history/jews_in__eesti_es.pdf Eesti juudid – lühike ülevaade (1990)];
* [http://www.eja.pri.ee/history/Jokton.pdf Juutide ajaloost Eestis K. Jokton];
145. rida:
* [http://lood.wordpress.com/2009/01/08/398/#more-398 Härra Blumbergi lapsed]
* [http://web.archive.org/web/20090215211649/http://www.holocaust.ee/esileht.htm ESIMENE FILM EUROOPA JUUTIDE SAATUSEST EESTIS] [[Irina Stelmach]]i venekeelne dokumentaalfilm "Su nimi olgu Iisrael"
* [http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf Juutide kultuurautonoomia Eestis (
* [http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm Juudid Eestis] // [[Harjumaa Muuseum]]i näitus "Juutide ajalugu ja holokaust"
* [http://www.jkool.tln.edu.ee/JKOOL/ Tallinna Juudi Gümnaasium]
|