Hellenite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

P
näpukaid
PResümee puudub
P (näpukaid)
'''Helleenide kirik''' ([[Oswald Spengler]] kasutab ''teose "[[Õhtumaa allakäik]]''" 2. osas, peamiselt alapeatükis ''"Araabia kultuuri probleeme''", läbisegi nimetusi: "kreeklaste kirik," ja "uusplatonistlik kirik", võrdsustades nähtust müsteriumkultusemüsteeriumkultuse, antiikreligiooni ningja [[paganlus|paganlusega]]ega) oli kreekakeelne organisatsioon, mida kujundati tekkiva [[Kristlus|kristliku]] [[kirik]]<nowiki/>u vastu. Helleenid (eri rahvusest kreeka keelsedkreekakeelsed kultuuriinimesed) rajasid müsteeriumusunditest hellenismi mõjudel, iraanlaste ja juutide eeskujul ning vastasmõjul organisatsiooni, mille järgi kujundati ka 3. ssajandi teisel poolel ka kristlik kirik. O. Spengler väidab, et kristlik kirik ei kopeerinud Rooma maailmariigi, vaid helleenide kiriku struktuure ja kiriku laadseidkirikulaadseid organisatsioone oli palju (''vt artiklit "[[kirikKirik]]''").
 
== Nimetuse probleem ==
Ühtse organisatsiooni rajamise katseid oli mitmeid, millest õnnestunum oli nn uusplatonistlik kirik. Aga see nimetus ei sisalda varasemaid katseid, mida tegid nt [[uuspütagoorlased]], Apollooniuse järgijad või keiser Diocletanius. Kui kasutada O. Spengleri '''hellenistliku kiriku''' mõistet, siis võib see kergesti segi minna hellenistliku kristlusega. VõimalikudVõimalikeks variandidvariantideks jäävad eesti keeles kasutatvkasutatav '''hellenite kirik''' või kreeka keele täpsem teisendus '''helleenide kirik'''.
 
Helleenid olid idamaades usundiline (religioosne) mõiste. Hellenistlikus maailm<nowiki/>as,maailmas ei tähistanud nimetus "helleenid ei tähistanud" mingit rahvast, vaid kõiki tollaste '''kultuuriinimeste''' kogusummat (vastand: barbarid).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 230.</ref> [[Polis]]<nowiki/>e linnriigis polnud isamaad ega ühtset päritolu. Ühine oli kreeka keel ja kultuur. Aramealane Porfürios (= [[Porphyrios]]), [[Plotinos]]<nowiki/>e õpilane tegi katset seda kreeklust (helleenlust) [[Iraanlased|iraanlaste]], [[Hajalajuutlus|hajalajuutide]] ja [[kristlus]]<nowiki/>e eeskujul organiseerida kultuskirikuks. Keiser Julianus ülendas selle riigikirikuks (mis polnud ainult religioosne, vaid eelkõige rahvuslik sündmus). [[Ammonios Sakkas]] (srn 242), oli Plotinose ja tõenäoliselt ka [[Origenes]]<nowiki/>e õpetaja, sai kristlasest kreeklaseks (ehk hellenistiks).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 234.</ref> Kreeklaste nimetuse all võitles kõigepealt paganlus kristlastega, seejärel kristlus islamiga.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 236.</ref>
 
== Esimesed katsed ==
 
=== Uuspütagoorlus ja Apolloniose järgijad ===
Helleenide kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] ([[esseenid]]<nowiki/>e sarnasedesarnased). "Hellenismi" kujundamine usundiks või kultuseks (kultuskirikuks) algas [[uuspütagoorlus]]<nowiki/>ega. <nowiki/>Esimene katse oli uus usund ehitada [[Apollonios Tyanast]] isiku imelugude ümber. Oletatakse, et püüti anda vastulöök kristluse mõjule Rooma tsivilisatsioonis<ref>Brian Haughton. ''Varjatud ajalugu''. Ersen 2007, 267.</ref>.
 
=== [[sünkretism|Sünkretism]] ===
2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi. <nowiki/>
 
==== Keiser Diocletanius ====
Diocletanus tõstis 259. a. [[Mithra]] [[henoteism|henoteistlikuks]] riigijumalaks. Mithra preestrid ei erinenud sisult kristlikest.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 330-331.</ref>
 
Edukam kui eelpoolnimetatud oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist "hellenistliku kiriku". ([[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad O. Spengleril organiseerumise astme poolest). <nowiki/><nowiki/>
 
== Uusplatonistlik kirik ==
3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichos]]. Jamblichose õpilane keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''"On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''". Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kiriku ehituse.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 269-270.</ref>
 
Alustekstid olid [[Plotinos]]<nowiki/>e ''"Enneaadid''" ja [[Porphyrios]]<nowiki/>e ''"Hinge tagasipöördumine jumala juurde''". Õpetuses olid Isa (Nous), Poeg ja keskmine olend, mis kujundati välja [[Philon]]<nowiki/>i logose õpetuse pinnal. Plotinos ja [[Origenes]] õppisid sama õpetaja juures. Mõlemad arendasid edasi [[Platon]]<nowiki/>i ja [[Aristoteles]]<nowiki/>e tekste kavakindla teisitimõistmise varal.
 
Uusplatonistliku kiriku juhid ja põhjendajad oli [[Jamblichos]], [[Proklos]], [[Hierokles]]. Apollonios kirjutas [[Pythagoras]]<nowiki/>e eluloo, mis algab ja lõppeb palvega. Proklos, sarnaselt kirikuisadelekirikuisadega, soovis, et hävitataksehävitataks kõik filosoofilised tekstid, peale Platoni ''"Timaiose''" ja kaldea oraaklite raamatu, mis olid temaletema jaoks kanoonilised.
 
Uusplatoonik Asklepiades kirjutas suurteose kõigi teoloogiate võrdsusest. Porphyrios nimetas neljaks jumalikuks elemendiks tõde, lootust, usku ja armastust. Piiskop Synesios muutus uusplatoonilisest kirikuvürstist kristlikuks, ilma vormilise usulise pöördumiseta. Nii sarnased olid uusplatooniline ja kristlik kirik.
 
Helleenide kultuskirik arenes kristliku kultuskirikuga kõrvuti kuni Jamblichose ja [[Athanasios]]<nowiki/>eni.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 291.</ref>
 
== Vaata ka ==
139 486

muudatust