Erinevus lehekülje "DNA" redaktsioonide vahel

Lisatud 58 baiti ,  4 aasta eest
 
===DNA topoloogia===
DNA molekul (nii üksik, kui mitmikahelaline) võib esineda ''lineaarsel kujul'' (vabade otstega), või ''tsirkulaarsel kujul'' (otsad on omavahel ühendatud ja molekul on rõngakujuline). [[Replikatsioon]]i vigade korral esineb olukordi, kus kaks DNA tsirkulaarset molekuli üksteist läbivad (nagu keti lülid, selliseid nimetatakse ''konkatemeerunud molekulideks''). Nagu igasugust kahest üksteise ümberpõimunud ahelast struktuuri, võib ka tsirkulaarset DNAd "üle keerates" (st loomulikust keerdude arvust ahelale rohkem keerde andes, ning seejärel ahela otsi ühendades) viia ''superhelikaalsesse'' olekusse (st heeliks keerdub omakorda heeliksisse). Viimane olukord on loodudes laialt levinud (näiteks [[plasmiid]]ide puhul, vt ka [[metafaasi kromosoomid]]). Omapärane DNA struktuur, kus ühe kaksikheeliksi üksikahel läheb üle teise kaksikheeliksi ahelaks esineb [[meioos]]i käigus (vt [[ristsiire]]). Kuna DNA molekul on väga pikk (kõige suurem makromolekul organismis) ja peab mahtuma sellega võrreldes väga väikse ruumala raku tuuma sisse, siis paratamatult tekib replikatsioonil olukordi, kus molekuli ahelad keerduvad liialt või lähevad sõlme. Selle olukorra lahendavad kõikide organismide rakkude tuumades paiknevad kahte tüüpi ensüümid[[ensüüm]]id, mille nimetusnimetuseks on topoisomeraas. Need ensüümid lõikavad DNA ahela sõlme kohast läbi ja ühendavad ahelad uuesti teiselt poolt. Rakus, kus topoisemeraasi töö on häiritud, läheb DNA ahel replikatsioonil lootusetult sassi ja rakk hukkub. Sellepärast ongi mitmete ravimite sihtmärgiks rakutuuma topoisomeraasi töö mõjutamine. Nii võideldakse näiteks kahjulike bakterite vastu.
 
===Ebatavalised nukleosiidid DNAs===