Spioon: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Värbamine==

Spiooniks sobiv isik selekteeritakse kõigepealt välja, seejärel püütakse tulevane spioon värvata. Tänapäeval värvatakse suurim hulk tulevasi luuretöötajaid peamiselt ülikoolidest, olenevalt sellest, milliste erialaste teadmistega spetsialiste läheb vaja. Samuti võib suuremate luureametite kodulehtedelt leida isegi avalikke kontaktandmeid, kelle poole pöörduda, kuid tavaliselt on värbajaks agendi esimene '''kontrollija''' või spetsiaalne luureohvitser, kelle ülesandeks ongi uute agentide värbamine.

 

 

Lääneriikides kasutatakse ka värbamiseks kasutatava motivatsioonisüsteemi nimetust ''MICE-Money, Ideology, Сompromise, Ego''.

 

==Koolitamine==

Elukutselise luureagendi väljaõpetamine on aeganõudev ja kulukas tegevus. Suurematel [[luureagentuur]]idel on selleks riiklikult finantseeritavad erikoolid.

Agent peab oskama koguda infot ja seda edastama vastuluurele vahele jäämata. Tänapäeval on selle tehnilise ja psühholoogilise keerukuse tõttu kutselisele luureagendile esitatavad nõuded väga karmid, hõlmates peamiselt võõrkeeli, erialase tehnika kasutamise oskust, [[krüptoloogia]]t, jälitamisõpet, [[psühholoogia|psühholoogilist]] vastupidamist jne. Ka on suured erinevused tulevaste välis- ja vastuluuretöötajate koolitamise vahel.

 

==Spiooni juhtimine==

Spiooni juhib '''kontrollija''', kelleks on tavaliselt spetsiaalse ettevalmistuse saanud [[luureohvitser]]. Kontrollija jagab ülesandeid ja võtab vastu kogutud informatsiooni. Sageli püütakse salastatust hoida sellisel viisil, et info saaja ja spioon kokku ei puutu. Sellisel juhul kasutatakse nn. '''postkaste'''. Postkastid jagunevad ''elusaks'' ja ''elutuks postkastiks'' (elus postkast on isik, kelle ülesandeks on info edastamine ühelt isikult teisele või ka ühest elutust postkastist teise. Selliseid isikuid nimetatakse '''kulleriteks'''.)

 

==Spiooni tegutsemine==

Erinevalt filmides nähtust ei ole reaalsel spioneerimisel midagi ühist pikkade tagaajamiste ja tohutute tulistamisepisoodidega. Tüüpiline spioon on tavaline keskealine ametnik, kellel ligipääs salastatud andmetele ja kes materiaalsete hüvede või ideoloogiliste kaalutluste tõttu on nõus edastama dokumente või nende koopiaid teise riigile või konkureerivale firmale.

Peamine hulk informatsiooni, mis luureametkond analüüsiks saab, ei ole üldse ülisalajase loomuga. Näiteks analüüsivad luureametkonnad tavalist ajakirjanduses avaldatud informatsiooni. Tänapäeval moodustab suurima osa informatsioonist majanduslikel kaalutlustel kogutud teaduslik-tehniline info, mille saamiseks värvatakse teiste riikide tööstuste ja teaduslaborite spetsialiste.

 

===Legend===

Spiooni poolt oma tõelise identiteedi varjamise ning [[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] tegutsemise ja legaliseerumise aluseks on olemasolev reaalne või (kui spioon on tegelikult teise riigi kodanik) väljamõeldud elulugu ehk '''legend'''. See on vajalik, et vastuluurele või ka näiteks tavalist rutiinset kontrolli tegevale politseinikule mitte vahele jääda.

Sageli luuakse legend ja selle toetamiseks kasutatavad [[Isikut tõendav dokument|isikut tõendavad dokumendid]] nii reaalsetest kui ka väljamõeldud osadest. Eesmärk on selle vastupidavus kontrollile. Tulevane spioon elab eelnevalt aastaid mõnes teises riigis, kus ta saab reaalselt väljaantud dokumendid ja ümbritseb ennast isikutega, kes tema olemasolu selles kohas võivad hiljem kinnitada.

 

===Allumine===

Iga spioon kuulub tavaliselt mingisse spioonigruppi või võrku. Spioon ei pruugi teada teiste olemasolust midagi, tema ainuke kokkupuude on antud gruppi juhtiva kontrollohvitseri või kulleriga. Kontrollija omakorda allub '''residendile''', kes teises riigis asuvat luureteenistuse [[legaalne residentuur|legaalset]] (diplomaatilist kaitset kasutavad agendid) või [[illegaalne residentuur|illegaalset]] filiaali ehk nn. '''residentuuri''' juhib. Resident allub luureameti mingile kindlale osakonnale, vastavalt organisatsiooni sisemisele tööjaotusele. Üks residentuur juhib mitmeid spioonigruppe, samuti võib ühes riigis olla mitmeid residentuure.

Spiooni juhtivaid kontrollijaid või nendega sidet pidavaid kullereid vahetatakse aeg-ajalt salastatuse, samuti ka koostöö sujuvuse huvides. Väga tähtsatele spioonidele suunatakse väga kogenuid kontrollijaid või neid juhitakse hoopis elutute postkastide kaudu ning nende alluvus ei ole üldse nn residentuuripõhine vaid nende kontrollija allub otse mõnele kõrgele luurejuhile. Nii minimeeritakse veelgi isikute ringi, kes spioonist midagi teavad. Selliste agentide olemasolul agendivõrgud puuduvad.

 

===Sidepidamine===

Spioon peab edastama kogutud informatsiooni. Selleks võib ta kasutada:

 

 

==Vahelejäämine==

Ajalugu teab suurel määral ainult neid spioone, kes on vahele jäänud. Üksikuid tippspioone on avalikustatud ka pärast nende surma, kuid üldiselt edukate spioonide tegevust varjatakse nii kaua, kui see on võimalik, et varjata, millisest allikast ja millist informatsiooni on saadud, ning loomulikult saab nende edukuse kogemust kasutada hiljemgi.

 

 

===Vältimine===

Vahelejäämise vältimiseks ''minimeeritakse'' isikute arv, kes spiooniga kokku puutuvad. Samuti antakse spioonile luureametisisene [[varjunimi]], millega teda dokumentides tähistatakse. Seda vahetatakse aja jooksul.

Kokkusaamised spiooniga on eelnevalt ette plaanitud, tema teekond ''kokkusaamispunkti'' on kindlaks määratud ja tavaliselt üsna pikk, keeruline ja kellaajaliselt täpselt paigas. Selle jooksul kontrollitakse, et ei oleks võimalikku jälitamist. Tähtsamate agentidega kokkusaamiste või info üleandmiste arv minimeeritakse, et vähendada ohtu.

 

===Tagajärg===

Üks kättesaadud agent tähendab üsna suuri kahjusid ka tema "tööandjale". Kõik temaga kokku puutunud luureagendid on potentsiaalsed vahelejääjad ja seetõttu on esmatähtis nende välja viimine riikidest, kes võivad nad arreteerida. Pikalt spiooniks olnute puhul võib see tähendada terve residentuuri tagasikutsumist. See on keeruline, kallis ja aeganõudev tegevus ning seetõttu on sellisteks juhtumiteks läbimõeldud tegevuskavad, kuhu kaasatakse peale luureagentide ka [[diplomaat]]e ja [[eriüksus]]i.

Märgatavalt kahjulikum igale spiooni juhtivale luureametkonnale on sattumine olukorda, kus vastase luure suudab agendi "üle värvata". Teisele luureametile koostööd tegev, kuid esmast värbajat pettev nn '''topeltagent''' võib külvata palju segadust; reeta esialgse "tööandja" agente ja plaane, saata '''desinformatsiooni''' (ehk valeinfot) ning muuta topeltagendiks ka teisi agente. Kuulsaimad vahelejäänud agendid ongi just nimelt nn topeltagendid, kusjuures nende esialgne ülesanne oligi olla topeltagendiks, imbudes vastase luureteenistusse. Ajaloo kuulsaim spioon, [[Kim Philby]], imbus nii [[Suurbritannia]] kui teatava aja ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] luureteenistustesse, töötades neis juhtivatel ametikohatdel, olles algusest saadik tegelikult [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tsiviilluureameti [[KGB]] agent.

 

===Karistused===

Spionaaž on '''riigivastane kuritegu''' ja üks karmimalt karistatavaid kuritegusid läbi aegade. Sõjaolukorras on peaaegu eranditult spionaažis süüdi mõistetu karistuseks surmanuhtlus.

Rahu ajal on spiooni karistus võrdne muude raskete kuritegude sooritajate omadega, Eesti Vabariigis on selleks '''kuni eluaegne vabadusekaotus'''.

 

== Tuntud spioone ==

*[[Rudolf Abel]]

*[[Oleg Gordijevski]]

 

[[Kategooria:Luure]]