Kasutaja:Kkurg/Nitrifikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal 1890 kirjeldas vene mikrobioloog ja mullateadlane [[Sergei Vinogratski]] nitrifikatsiooni bioloogilist olemust. Ta leidis, et nitrifikaatorid ei kasva orgaanilisi aineid sisaldaval söötmel, sest on [[autotroof]]id ning orgaaniliste ainete suhtes söötmes väga tundlikud. Kasutades aga mineraalseid söötmeid suudeti nitrifikaatorid eraldada, rakendades ränihappe baasil valmistatud söötmeid, millele lisati ammooniumsoolasid. Selgus, et mitmed mikroorganismid saavad rakuainete sünteesiks energiat NH₃ oksüdatsioonist [[nitrit]]iteks, samal ajal teist tüüpi mikroorganismid aga [[nitrit]]ite oksüdatsiooist [[nitraat]]ideks.<ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes"/> Just selle avastusega on Vinogratskist saanud üks esimesi keskkonnamikrobioloogia viljelejatest, sest kirjeldades nitrifikatsiooni läbiviivaid baktereid, leidis ta esimesed teadaolevad [[kemolitotroofid]] ehk mikroorganismid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast, lagundades anorgaanilisi aineid.<ref>[[Kemolitotroofid]]</ref>

Bakterid, kes viivad läbi nitrifikatsiooni on [[kemoautotroofsed]] või [[kemolitotroofsed]], saades eluks vajaliku energia nitrifikatsioonist. See hõlmab perekondi: ''Nitrosomonas'', ''Nitrosococcus'', ''Nitrobacter'' ning ''Nitrococcus''. (WIKI – nitrifitseerijad bakterid). [[16 rRNa]] järjestuse põhjal moodustavad ammoniaaki oksüdeerivad bakterid fülogeneetiliselt sama rühma. Neil on kompleksed sisemised membraansüsteemid, mis on peamiste [[nitrifikatsiooniensüümid]]e asukohaks. (WIKI)<ref name=":0">[[Nitrifitseerijad bakterid]]</ref>Nendeks on protsessis osalevad ensüümid - [[ammoniaagi monooksügeneaas]] (AMO), mis esineb kõigil autotroofsetel ammoniaagioksüdeerijatel ning sarnaneb metaani oksüdeerivatel bakteritel esineva [[metaani monooksügenaas]]iga, samuti hüdroksüülalamiini oksüoreduktaas ja nitriti oksidoreduktaas. Sealjuures AMO oksüdeerib ammoniaagi hüdroksüülamiiniks ning nitriti oksidoreduktaas oksüdeerib nitriti nitraadiks. <ref name="Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005">{{cite web|last1=Vee-ja mullamikrobioloogia loengud 2005|website=http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng4.pdf}}</ref>

Nitrifitseerijaid baktereid leidub palju pinnases ja vees, kuid enim kohtades, kus leidub väga palju ammoniaaki. See võib olla reoveepuhastites või ulatusliku valgu lagunemisega aladel. Lisaks sellele elavad need bakterid veekogudes, millesse voolaval reo- ja heitveel on suur ammoniaagisisaldus.<ref name=":0" />

• Protsessi kiirus sõltub peamiselt NH3₃ oksüdeerumisest [[nitrit]]iteni, sest selle jaoks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega palju rohkem energiat.<ref><nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastikuringe#Nitrifikatsioon</nowiki></ref> Näiteks on nitrifikatsioon aeglane kultuuristamata muldadel, kus N₂-ühendite allikaks on lehekõdu, oksad, sest antud keskkond on väga halvasti õhustatav.<ref name="Mikroobid erinevate ainete ringetes"/>