Max Wertheimer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P naases > naasis
2. rida:
'''Max Wertheimer''' ([[5. aprill]] [[1880]] – [[12. oktoober]] [[1943]]) oli [[Austria-Ungari]] päritolu psühholoog, kes oli üks kolmest [[geštaltpsühholoogia]] asutajatest koos [[Kurt Kofka]] ja [[Wolfgang Köhler]]iga.
 
Wertheimer sai oma doktorikraadi 1904. aastal [[Oswald Külpe]] juhendamisel ja alustas oma intellektuaalset karjääri Frankfurdis õpetades. Lühikeseks ajaks lahkus ta Frankfurdist, et töötada Berliini Psühholoogia Instituudis, kuid naasesnaasis 1929. aastal täiskohalise professorina. Viimaks asus ta tööle koolis New School for Social Research New Yorgis ja oli oma ametikohal kuni surmani. Max Wertheimer on tuntud oma töö ''[[Productive Thinking]]'' ja [[Fii fenomen]]i tõttu. Mõlemad panustasid tema osalemisse geštaltpsühholoogias.
 
== Elulugu ==
Max Wertheimer sündis 15. aprillil 1880 [[Praha]]s, mis oli tollal Austria-Ungari osa. Tema vanemad olid Wilhelm ja Rosa Wertheimer ja vend Walter.<ref>King, B. D., Wertheimer, M. (2005), lk 20</ref> Perekond oli kõrgelt haritud ja seetõttu õpetasid Maxi palju ka ta vanemad, kodus peeti palju poliitilisi ja hariduslikkuhariduslikke arutelusid. Ta käis ka klaveri- ja viiuli tundidesviiulitundides. Peale ühe talle kingitud [[Baruch Spinoza]] raamatu lugemist arenes tal huvi [[filosoofia]] vastu.
 
Max alustashallas [[Karli ülikool]]is õigusteaduseõppima õppimistõigusteadust, kuid tundis huvi ka filosoofia, muusika, [[füsioloogia]] ja psühholoogia vastu. Aasta pärast läks ta hoopis [[Berliini Ülikool]]i, kus vahetas eriala filosoofia vastu.<ref>King, B. D., Wertheimer, M. (2005), lk 24–25</ref> Berliinis töötas ta firmas, kus olid peale tema veel [[Carl Stumpf]], [[Friedrich Schumann]], [[Georg Elias Müller]] ja [[Erich von Hornbostel]]. 1903. aastal sai ta doktorikraadi [[Würzburgi ülikool]]is, kus viis läbi uuringu [[valedetektor]]i kohta.<ref>Sillis, D.L.; Merton R.K. (1968). "Max Wertheimer". International Encyclopedia of the Social Sciences: 522–527.</ref> Wertheimeri akadeemiline karjäär algas Frankfurdi instituudis.
 
Wertheimer esindas oma riiki esimeses maailmasõjas olles armee kapten. Pärast sõjast naasmist pidas ta loenguid ja pühendas oma uuringud taju- ja geštaltpsühholoogiale. 1933. aasta dramaatilised sündmused Saksamaal sundisid Wetheimeri lahkuma Saksamaalt USA-sse.<ref name=GER>King, B. D., Wertheimer, M. (2005)</ref> Pärast sõda jätkas ta tööd Koffka ja Kohleriga, kes olid samuti olnud sunnitud Saksamaalt pagema.<ref>Michael Wertheimer, A Brief History of Psychology. 4th edition. Fort Worth TX: Harcourt Brace, 2000</ref> USA-s New Yorgis andis ta mitmeid kursuseid koolis New School of Social Research.<ref name=BB>King, B. D., Viney, W., Douglas Woody, W. (1993). A history of psychology (4): 356–358</ref> Olenemata halvenevast tervisest jätkas ta oma tööd probleemilahenduse valdkonnas, mida ta ise eelistas kutsuda "produktiivseks mõtlemiseks". Ta lõpetas oma ainsa raamatu "Productive Thinking" 1943. aasta septembri teemal. Max suri südameinfarkti kõigest 3 nädalat pärast raamatu lõpetamist oma kodus New Rochelles New Yorgis. <ref name=GER />
15. rida:
 
== Produktiivne mõtlemine ==
Max publitseerisavaldas oma raamatu "Productive Thinking" vahetult enne oma surma. <ref name=BB /> Ta oli huvitatud tegemast vahet reproduktiivsel ja produktiivsel mõtlemisel. Reproduktiivne mõtlemine on seotud kordamise, tingimise, harjumuste ja tuttava intellektuaalse alaga. Produktiivne mõtlemine on aga uute ideede ja läbimurrete tulem. <ref name=BB /> Produktiivne mõtlemine on taiplikusel põhinev arutluskäik. Wertheimer julgustas traditsioonilist loogikat treenima ja uskus, et see stimuleerib mõtlemist. Ta toob oma teoses "Productive Thinking" välja, et probleemilahendus alludes pimedalt reeglitele takistab tõsist probleemi mõistmist. <ref>Wertheimer, M. (1996). A Contemporary Perspective on the Psychology of Productive Thinking. University of Boulder Colorado</ref> Max Wetheimeri ideed produktiivsest mõtlemisest on jätkuvalt olulised tänapäevaste skeemide, plaanide ja teadmiste struktuuri käsitluses. <ref>King, B. D., Wertheimer, M. (2005). Max Wertheimer and Gestalt Theory. Transaction Publishers, New Brunswick, NJ.</ref>
 
== Viited ==