Ferdi Sannamees: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Elukäik: linke, aastaarvudelt linke ära |
P naases > naasis |
||
26. rida:
==Elukäik==
Ferdinand Sannamees sündis [[11. november|11. novembril]] [[1895]] [[Arula|Arula vallas]] Madsa talus taluperemehe pojana. Ta õppis aastatel 1904–1906 [[Arula vallakool]]is, 1906–1907 [[Otepää]] [[õigeusk|õigeusu]] koolis ja 1907–1912 [[Otepää progümnaasium]]is ning
Töötas aastatel [[1915]]–[[1916]] [[Rakvere]]s Arguse fotoäris [[retušeerija]]na. Teenis [[1917]]. aastal [[Petrograd]]is tsaariarmees ja aastatel [[1918]]–[[1920]] Eesti kaitseväkke mobiliseerituna [[Tartu]] sõjavangilaagris.
32. rida:
Sannamees õppis aastatel 1918–[[1919]] [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–[[1924]] [[Pallas (kunstikool)|Pallase kunstikoolis]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja [[skulptuur]]i. Läks [[1920]]. aastal üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[Anton Starkopf]]. [[1923]]. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga [[Dresden]]isse, et tutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda [[antiikkunst]]i väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada Dresdeni Akadeemia professori, kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor [[kips]]ivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel Pallase kunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas Pallase kunstikooli esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga.
[[1925]]. aastal kolis ta [[Tallinn]]a, kus sai [[Jaan Koort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. Ta tegi seda tööd [[1928]]. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. Ta külastas sealseid [[muuseum]]e ja [[galerii]]sid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. [[1929]]. aastal
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> [[1942]]. aastal koondati tagalas viibinud skulptorid ([[Garibaldi Pommer]], [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]]) [[Moskva]]sse, kus neist moodustati eesotsas Ferdi Sannamehega skulptorite brigaad.<ref name="Paas, 1961" /> Kunstnikele tehti ülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine [[1943]]. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]]
Eestisse naasnuna töötas Sannamees [[EKA|Tallinna Tarbekunsti Instituudi]] taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil aastatel [[1944]]–[[1945]] selle direktorina<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> ning juhtis
Ferdi Sannamees on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.
44. rida:
==Looming==
Paralleelselt õpetamisega Tallinnas valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "[[Aleksander Tassa]] portree" (1927) ja "Lamav naine" (1927).<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-11626/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lamav naisfiguur EKM S 27]</ref>
Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes [[portree]]skulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Ta on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Sannamehe loodud on ka Tartu kino [[Ateena (kino)|Ateena]] siseruumi kaunistavad skulptuurid. [[1930. aastad|1930.]] aastail Sannamehe loodud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja mitmete teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi.
54. rida:
Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure.<ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-13316/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569]</ref> Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas ta [[pronks]]i, kuid kasutas ka [[graniit]]i, [[puit]]u, [[marmor]]it ja [[keraamika|keraamilisi]] materjale.
Skulptuuride kõrval valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid [[Akt (kunst)|akti]]- ja portreejoonistusi. Ta on kujundanud ka ajakirjade
==Teoseid==
84. rida:
==Kirjandus==
*[[Alfred Vaga]]. ''Ferdi Sannamees''. K.-Ü. Loodus, 1937.
*[[Heini Paas]]. ''Ferdi Sannamees
==Välislingid==
| |||