Vähemusrahvus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+"Vähemusrahvus"
P naasesid > naasid
25. rida:
===Vähemusrahvuste kaitse===
 
Vähemusrahvuste õigusi kaitseb rahvusvaheline kriminaalseadus ([[International criminal law]]) . Euroopas, sealhulgas ka Eestis, on vähemusrahvuseidvähemusrahvusi kaitsev seadusevõrgustik enim arenenud. Esimesel1. veebruaril 1995 aastal Strasbourgis koostatud "Vähemusrahvuste kaitse raamkonvektsioonraamkonventsioon" <ref name="Vähemusrahvuste kaitse raamkonvektsioon">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25204], Riigiteataja, Vähemusrahvuste kaitse raamkonvektsioon.</ref> võeti Eestis vastu 2. veebruaril 1995 aastal ning selle kohaselt käsitatakse vähemusrahvusena Eesti kodanikke, kes:
*elavad Eesti territooriumil.<ref name="Vähemusrahvuste kaitse raamkonvektsioon"/>
*omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga. <ref name="Vähemusrahvuste kaitse raamkonvektsioon"/>
33. rida:
===Vähemusrahvuste õigused===
 
Eestis on vähemusrahvaste kaitseks 1993. aastal vastu võetud "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus" <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus">[ https://www.riigiteataja.ee/akt/182796 ],Riigiteataja, Vähemusrahvaste kultuuriautonoomia seadus.</ref> , kus on sätestatud ka õigused vähemusrahvusest kodanikele.
 
Vähemusrahvusest kodanikel on õigus :
#moodustada ja toetada rahvuslikke kultuuri- ja haridusasutusi ning usukogudusi.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#luua rahvuslikke organisatsioone.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#täita rahvustraditsioone ja usukultuslikke tavasid, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#kasutada oma emakeelt asjaajamises keeleseadusega kehtestatud piires.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#kirjastada rahvuskeelseid trükiseid.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#sõlmida koostöökokkuleppeid rahvuslike kultuuri- ja haridusasutuste ning usukoguduste vahel.; <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
#levitada ja vahetada teavet oma emakeeles. <ref name="Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus"/>
 
===Populatsioon===
 
Eestis elab 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 93 vähemusrahvust. Nende seas on arvukamad kogukonnad [[venelased]] (321 198), [[ukrainlased]] (22 302), [[valgevenelased]] (12 419 ) ningja [[soomlased]] (7423).<ref name="Vähemusrahvuste arv">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/DataSort.asp?Matrix=RLE04&timeid=2013930274396&lang=2&noofvar=2&numberstub=1&NoOfValues=1],Rahvaloendus 2011, Eesti Statistikaamet, vähemusrahvuste arv Eestis.</ref>
 
===Ajalugu===
 
Eesti rahvastiku rahvusliku koosseisu esimeseks suureks ningja järsuks mõjutajaks oli [[Teine Maailmasõdamaailmasõda]] , mille tõttu kadusid eestist kõik „ajaloolised“ vähemusrahvused ning mis soosis rahvuste sisserännet endisesse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] kuulunud riikidest (pealepärast 1945. aastat). <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition">Tiit Tammaru, Hill Kulu. "The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition", Eurasian Geography and Economics, 2003</ref>
 
Aastal 1934 (sealt pärinevad viimased ennesõjaaegsed rahvaloenduse andmed) oli Eestis vähemusrahvuste esindajaid kokku 134 000 (12% riigi rahvastikust). Selle 12 % moodustasid viis suuremat etnilist gruppi: venelased, [[sakslased]] , [[rootslased]] , [[juudid]] ningja [[lätlased]] . Saksa vähemus kadus aastal 1939, kui sakslased oma kodumaale naasid, enamik Eestis elanud juute põgenesidpõgenes üha laieneva Saksamaa eest aastal 1941 ning rootslased põgenesid (enne)sõjaaastatel oma kodumaale. Lätlased põgenesid samuti, need, kellel ei õnnestunud põgeneda, saadeti vene või saksa sunnitöölaagritesse. Eestis elanud suurim vähemusrahvus venelased jäid osaliselt Eestisse püsima, need, kes lahkusid, suures osas mitte ei rännanud Eestist välja, vaid jäid Eesti riigist välja seoses Eesti piiride muutumisega 1945 aastal. Eestisse jäi alles vene kogukond, mis oli koondunud põhiliselt Peipsi järve kaldale. <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
Pärast 1945. aastat, kui Eesti oli osa NSV Liidust ningja rahvastikuvooludrahvastiku olidliikumist kontrollitudkontrollisid NSV ametivõimudeLiidu pooltametivõimud, võis näha taas selget immigratsioonivoolu Eestisse.
Immigratsiooni põhjusteks oli esmalt hävitatud tootmishoonete ülesehitamine ning Nõukogude võimu kinnitamine, mis tõi Eestisse palju Kommunistliku partei liikmeid ning NSV Liidu sõdureid ja militaartöötajaid. Hiljem said peamisteks „tõmbenumbriteks“ tööstus ningja ehitus, kuna neis sektorites oli vaja rohkelt tööjõudu. Eesti rahvaarv aga oli väike ning eriti jõudsalt ei kasvanud. Sealjuures suundusid paljud eestlased töötama põllumajandussektorisse.
Suunatud immigratsioon Eestisse ning sellega seotud vähemusrahvuste arvu kasv kestis kogu sõjajärgse aja, kuid hääbus vaikselt ningja asendus tasapisi isikuliste immigratsioonipõhjustega (perekond/lähisuhted). <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
50 Nõukogudenõukogude võimu all oldud aasta jooksul pidevalt positiivne (kuigi aastatega järjest kahanev) immigratsioon tõstis Eestis elavate mitte-eestlaste (ehk vähemusrahvuste esindajate) arvu. Mitte-eestlasi elas aastal 1945 Eestis 23 000 (3% Eesti kogurahvastikust) ningja aastal 1989 Eestis 602 000 ( 39% Eesti kogurahvastikust). Kui EestiEestis iseseisvus,taastati aastal 1991 riiklik iseseisvus, oli mitte-eestlaste osakaal kogu rahvastikus küündimas peaaegu 40% kogurahvaarvust-ni. <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
PealePärast Nõukogude režiimi lõppu, 1990. aastatel naasid paljud ukrainlased ningja valgevenelased naasesid kodumaale. Nende arv Eestis kahanes ligikaudu 40%
 
===Vähemusrahvuste päritolu ja rahvus===
 
Enne Teist Maailmasõdamaailmasõda olid Eestis peamisteks suuremateks vähemusrahvuste gruppideks peale venelaste sakslased, rootslased ningja juudid. Nõukogude Liidu osana said Eestis enamlevinudlevinumaks vähemusrahvuseks aga venelased ningja vene keelt kõnelevad rahvad. Koguni 97% Nõukogude perioodil Eestisse elama tulnud välismaalastest pärinesid endise Nõukogude Liidu liikmesriikidest.
Kui 1940. aastatel olid ülekaalus Loode-Venemaalt sisse rännanud vähemusrahvad, siis hiljem, kui emigratsioon nendest piirkondadest vaibus, kasvas sisserändajate osakaal nii kaugemalt [[veneVene NFSV]] aladelt kui ka mitte-vene riikidest nagu [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Moldova]]., Samutilisaks [[Kaukaasia|Kaukaasiast]] ningja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]] . <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
Olenemata sellest, et immigreeruti ka kaugematelt aladelt, olid venelased siiski terve Nõukogude aja vältel (ja ka nüüd) Eesti suurim vähemusrahvus. Selle üheks põhjuseks võib lugeda venelaste suurema mobiilsuse NSV Liidu territooriumil ningja valmisoleku töökoha pärast ka elukohta vahetada. Teisalt on suureksoluliseks faktoriksteguriks ka asjaolu, et kogu rändepoliitika oli Nõukogude võimu poolt kontrollitud ning poliitilistel kaalutlustel eelistati venelaste segunemist muude rahvustega, ning seetõttumistõttu suunati venelasi elama Nõukogude Liidu mitte-vene liikmesriikidesse (nagunii näitekska EestiEestisse).<ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
Sellest olenemata ei suurenenud Eestis mitte ainult venelaste osakaal ,vaid ka ukrainlaste ningja valgevenelaste arv kasvas. Ukrainlased ja valgevenelased olid nüüd sellel positsioonil, kus enne Teist Maailmasõdamaailmasõda asetsesidasusid sakslased, rootslased ningja juudid. <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
Ühendavaks faktoriks Nõukogude režiimi ajal sisse rännanud etniliste vähemuste vahel on paljudel juhtudel keel. Kuna ka teised vähemused peale venelaste räägivad, režiimist tulenevalt või ka muudel põhjustel, hästi Venevene keelt, siis see on kõige olulisemaksolulisem ühenduspunktiksühenduspunkt pealepärast Teist Maailmasõdamaailmasõda Eestisse tulnud vähemusrahvuste vahel.
 
Hiljem, pealepärast Eesti Vabariigi iseseisvumist, on Eestisse elama asunud ka suurel hulgal soomlaseidsoomlasi, keda on 2011. aasta seisuga oli Eestis 7423 (neljandana venelaste, ukrainlaste ningja valgevenelaste järel).
 
===Vähemusrahvuste paiknemine===
 
Vähemusrahvused olid Nõukogude ajal ja on tänaseni suurel määral kogunenud kindlatesse piirkondadesse Eestis. Eestis oli vähemusrahvuste sissevool seotud industrialiseerumisega. Sellest lähtuvalt paiknevad vähemusrahvuste kogukonnad enamasti linnades ( ligikaudu 90%) moodustades Nõukogude ajal umbes poole linnarahvastikust. Praegusel hetkel on see suhe muutunud.
 
2000. aasta seisuga elab 80% vähemusrahvustest kahes Eesti maakonnas: [[Harjumaa|Harjumaal]] (41% kogurahvastikust) ningja [[Ida-Virumaa|Ida-Virumaal]] (79% kogurahvastikust). See fenomen tuleneb tööstusalade paiknemisest Eestis ningja tõigast, et läbi Ida-Virumaa toimus põhiline rahvastiku sisseränne Nõukogude perioodil.
Ida-Virumaa on ainuke maakond Eestis, kus vähemusrahvused on protsentuaalses ülekaalus. Suurim vähemusrahvuste kogukond on aga Harjumaal, kus elab (2000. aasta seisuga) 50% kõigist rahvusvähemuste esindajatest. 42% mitte-eestlastest elab sealjuures Tallinnas. <ref name="The Ethnic Minorities of Estonia: Changing Size, Location, and Composition"/>
 
==Vaata ka==