Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481): erinevus redaktsioonide vahel

Piirikonfliktid Vana-Liivimaa, Liivi ordu ja Pihkva vahel tomusidtoimusid vaheaegadega juba [[1469]]. aastast, kuid pärast [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] poolt väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamisel Moskva võimu alla, [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] liitmist ja asehalduri määramist [[Pihkva vürstiriik]]i, sekkus uue sõjalise jõuna konfliktidesse Pihkva vürstiriigi poolel ka Moskva suurvürstiriik.

Suurvürst saatis Pihkvasse abijõududeks [[vojevood]] [[Andrei Obolenski]] (Андрея Никитича Ногтя Оболенского) juhtimisel, kes tegid vastusõjakäigu Vana-Liivimaale. [[11. veebruar]]il 1480. aastaltungisid Moskva ja nendega ühinenud pihkvalased tungisid Liivimaale, kus nad vallutasid ühe linnuse ja rüüstasid Tartu ümbruses ning naasesidnaasid suure sõjasaagi ja vangidega 20. veebruaril Venemaale.

Sõjategevuse lõpetas [[1. september|1. septembril]] [[1481]]. aastal Novgorodis sõlmitud 10-aastane vaherahuleping, mille kinnitasid [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja Pihkva esindajad ning [[Liivi ordu]] ja [[Suur-Novgorod]]i esindajad. Vaherahulepinguga fikseeriti sõjaeelsed piirid.