Kodukakk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
Kodukakk elab metsas (sega- ja lehtmetsades ning lõuna[[taiga]]s), harvem [[aed]]ades ja [[park]]ides. Levila põhjaosas elab ta peamiselt tasandikul, põhjaosas peamiselt mägedes. Ta on paigalind, ebasoodsatel aastatel hulgulind.<ref name="Loomade elu"/>
Kodukakk on öise eluviisiga, toitub lindudest ([[tuvi]]dest ja [[põldpüü]]dest [[varblane|varblaste]] ja [[pääsuke]]steni), roomajatest ([[nastik]]upoegadest), kahepaiksetest, suurtest putukatest, väikestest imetajatest ja väga harva [[kalad]]est. Kõige rohkem sööb ta [[närilised|närilisi]], mistõttu toob inimesele suurt kasu.<ref name="Loomade elu"/>
Pesa teeb kodukakk puuõõnsusesse. Vahel hõivab ta [[vareslased|vareslaste]] või [[Pistrikulised|pistrikuliste]] pesi või pesitseb [[hoone]]tes. Ta sigib vara, alustades sellega juba [[veebruar]]i lõpul ja [[märts]]i algul, muneb peamiselt [[aprill]]i algul. Kurnas on 2–4 valget muna, mida emalind haub 28–30 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 7–8: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30–35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi [[udusulestik]]us.<ref name="Loomade elu"/>
| |||