Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Lisatud 12 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
Tuul on põhjustatud [[rõhk]]ude erinevusest atmosfääris. Rõhkude erinevusest paikkonniti, hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhumasside liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. Suuremate õhumasside tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõrdejõud]] Maa pinna lähedal aeglustab tuuli ning geostroofiline tuul ei saa tekkida.<ref>{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm}}</ref>
 
[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhumassi esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhumassi liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunas. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[Samarõhujoon|isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuriõhutemperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofilise tuulega, kuid seal liigub õhk mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>
 
==Mõõtmine==
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata purjemasti asemel, püstiste, tuule energial pöörlevate silindritega (Flettneri rootoriga) laevad, kus kasutatakse edasi liikumiseks ära [[Magnuse efekt|Magnuse ilmingut]], siis on igal purjelaeval [[laevakere|kere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal kesta [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi ajalise pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase vajalikus suunas kõige otsemal kursil liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Tugev torm võib põhjustada laeva huku.<ref>{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
Tuul mõjutab oluliselt ka õhusõidukite lennukiirust ja suunda (maapinna suhtes].<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennuväljal toimuvaid operatsioone. Lennunduses on kasutusel [[navigatsiooniline tuul]] mõiste ehk suund kuhu tuul puhub. Samuti on lennuvälja rajad ehitatud valitsevatele tuulte suunas. Lennuki ohutuks õhkutõusuks on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja ja distantsi pikkust, mis omakorda võib tekitada ohtlikke olukordi.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
 
===Energia allikas===
Anonüümne kasutaja