Kuulmine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnane millele > millega
Voorits (arutelu | kaastöö)
P mehhaaniline > mehaaniline
1. rida:
[[File:Ear_korv.jpg|thumb|350px|Kõrv – kuulmise meeleelund.]]
'''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeel''' (inglise ''hearing, audition'') on võime eristada [[Heli|helilaineid]] nende amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt [[Kõrv|kõrva]]) abil<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajatel detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaanilinemehaaniline vibratsioon muundatakse sisekõrvas [[Närviimpulss|närviimpulssideks]]. Kuna kuulmine eeldab mehaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelega liigitatakse kuulmismeel [[mehhanosensatsioon|mehhanosensatsiooni]] alla (inglise ''mechanosensation'').
 
Inimese kõrvaga kuuldav madalaim helisagedus on 16–20 Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, kuid vanaduses võib alaneda kuni 5000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimestel vahemikus 1000–5000 Hz, mis kattub suurel määral kõnehääles domineerivate helisageduste vahemikuga (~300–3500 Hz). Ka loomadel ühtib kuulmiselundi suurim tundlikkus liigiomaste häälitsuste omaga<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>.