Redaktsioon: 17. märts 2015, kell 19:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust P sarnane millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. november 2015, kell 13:47 redigeeri eemalda Voorits (arutelu \| kaastöö) 1140 muudatust P mehhaaniline > mehaaniline Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Ear_korv.jpg\|thumb\|350px\|Kõrv – kuulmise meeleelund.]] '''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeel''' (inglise ''hearing, audition'') on võime eristada [[Heli\|helilaineid]] nende amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt [[Kõrv\|kõrva]]) abil<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajatel detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus ~~mehhaaniline~~mehaaniline vibratsioon muundatakse sisekõrvas [[Närviimpulss\|närviimpulssideks]]. Kuna kuulmine eeldab mehaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelega liigitatakse kuulmismeel [[mehhanosensatsioon\|mehhanosensatsiooni]] alla (inglise ''mechanosensation''). Inimese kõrvaga kuuldav madalaim helisagedus on 16–20 Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, kuid vanaduses võib alaneda kuni 5000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimestel vahemikus 1000–5000 Hz, mis kattub suurel määral kõnehääles domineerivate helisageduste vahemikuga (~300–3500 Hz). Ka loomadel ühtib kuulmiselundi suurim tundlikkus liigiomaste häälitsuste omaga<ref>"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. </ref>.

Kuulmine: erinevus redaktsioonide vahel