Erinevus lehekülje "Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Samal päeval võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu ka [[Resolutsioon liidulepingust|Resolutsiooni liidulepingust]].
 
Deklaratsiooni kohaselt kuulub Eesti NSV-le tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtu[[organ]]ite näol kõrgeim võim oma [[territoorium]]il, Eesti NSV [[suveräänsus|suveräniteet]] on terviklik ja jagamatu ning Eesti NSV edasine staatus NSV Liidus peab olema määratud liidulepinguga.
 
[[Enn Sarv]]e hinnangul tähistas Eesti NSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioon 16. novembrist 1988 koos seda rakendava seadusega "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" eesti rahva vabanemisprotsessi juriidilist algust. 16. novembri kolmas dokument, ettepanek NSV Liiduga liidulepingu sõlmimiseks, taandas toimunu aga NSV Liidu siseriikliku seadusloome ürituseks, tegelikult nurjunud katseks seadustada Eesti NSV- nimelise haldusühikuhaldusüksuse kuulumist N.Nõukogude Liidu koosseisu ja saavutada sellele territoriaalautonoomia.<ref>Enn Sarv. "Eesti riigi taastamine ja järjepidevus". – ''Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus''. Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1997. ISBN 9985604075 [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=8 ]</ref>
 
[[26. november|26. novembril]] võttis [[NSVLNSV Liidu Ülemnõukogu]] vastu seadluse "16. novembril 1988 vastuvõetudvastu võetud Eesti NSV seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta [[NSV Liidu konstitutsioon]]i ja NSV Liidu seadustega".
 
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[Taassünni päev|taassünnipäev]]aks.<ref>[http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 Taassünnipäev] kultuuriaken.tartu.ee (Kasutatud 11.06.2012.)</ref>
 
==Tekst==