Vaiga: erinevus redaktsioonide vahel

Maakonna nimi (erinevates allikates kas ''Waiga'', ''Waigel'', ''Waigle'' või ''Waigele'') arvatakse olevat seotud [[Vadjalased|vadjalaste]] ja [[Vadjamaa]] nimega. On välja pakutud, et nende ühiseks algtüveks on sõna ''vai'' ja nii on Vaiga nime tõlgendatud ka kui ''Vaia'' või ''Vaiamaa''. Hiljem Vaiga alal kõneldud keelemurrakus on leitud palju ühisjooni [[vadja keel]]ega. See võib osutada, et Vaiga rahvastik oli teatavas ühenduses Peipsi idakaldal elanud vadjalastega või et vadjalased moodustasid osa Vaiga rahvastikust.<ref>[http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=vai&F=M&C06=et Eesti Keele Instituut]</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 36, lk 128–129</ref><ref>[[Harri Moora]]. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. Kogumikus ''Eesti rahva etnilisest ajaloost.'' Toimetaja Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus 1956. Lk 118</ref><ref>Eesti NSV ajalugu I. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Toimetaja [[Artur Vassar]]. 1955. Lk 92</ref>