Ava peamenüü

Muudatused

P
areteerima > arreteerima
'''Jüri Parijõgi''' (aastani 1935 '''Parinbak''', ka '''Parinbach'''; [[2. september]] [[1892]] [[Kunda-Malla vald (Viru-Nigula kihelkond)|Kunda-Malla vald]] – [[9. juuli]] [[1941]] [[Tartu]]) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.
 
Õppis [[Kunda]] vallakoolis, [[1905]]–[[1909]] [[Rakvere]] linnakoolis ja [[1929]]–[[1931]] [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. Alates [[1910]]. aastast töötas õpetajana. Osales [[1915]]–[[1917]] [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] ja [[1919]]–[[1920]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Viidi 1941.a aasta 7. juuli öösel kodust ülekuulamisele. Hukkus [[NKVD]] [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrva ohvrina]] Tartu vanglas.
 
Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 [[ÜS Raimla]] liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.
==Tegevus pedagoogina==
 
Osales 1910. aastal Rakvere linnakooli pedagoogikakursustel ja asus seejärel tööle [[õpetaja]]na. Töötas aastail 1910–[[1915]] Rakvere lähedal [[Kaarli vallakool]]is, [[1920]]–[[1921]] [[Rakvere 1. Algkoolis]], [[1921]]–[[1923]] [[Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskool]]is õpetajana. 1923. aastal sai Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli direktoriks ningja hakkas propageerima [[üldõpetus]]e metoodikat.
 
[[1929]]. aastal asus elama [[Tartu]]sse, kus töötas aastail 1929–[[1930]] [[Tartu 3. Algkool]]is õpetajana ningja [[1931]]–[[1940]] [[Tartu 4. Algkool]]i juhatajana. [[1940]]–[[1941]] oli Parijõgi [[Tartu Õpetajate Seminar]]i direktor.
 
Oli [[Akadeemiline Pedagoogika Selts|Akadeemilise Pedagoogika Seltsi]] üks asutajaid ja juhatuse liige. Koostas üldainete ja koduloo õppekavu, avaldas metoodikaraamatuid ja õpikuid.
 
==Looming==
Kirjandusega tegeles [[1912]]. aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning kaja ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil. Avaldanud ka rea ajaloo- ja emakeeleõpikuid.
 
==Teosed==
 
== Isiklikku ==
Jüri Parijõe poeg, [[Endel Parijõgi]], on Eesti majandusteadlane.
 
== Bibliograafia ==
 
== Kirjandus ==
* ""Sellele teekonnale ei vajata midagi..." Noorsookirjaniku Jüri Parijõe abikaasa jutustab oma mehe areteerimisestarreteerimisest" – [[Postimees]] 8. 101. [[1944]], nr 5, lk 4; loetav ka [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1944&bmon=1 digiteeritud ajalehtede aadressil]
* [[Reet Krusten]], "Jüri Parijõe elu ja loomingu teedel" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1960]], nr 5, lk 281–294 ja nr 6, lk 327–339; ka Reet Krusteni kriitikakogumikus "Raamatute keskel", [[Eesti Raamat|ER]], Tallinn [[1979]], lk 7–39
* Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, ER, Tallinn [[1984]], lk 434–440 ja bibliograafia lk 447, ülevaate autor Reet Krusten
* Reet Krusten, "Jüri Parijõe viimane eluaasta" – Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 513–518
* Maie Kalda, ""Semendivabrik" ei olnud lastekirjandus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1992, nr 9, lk 1269–72 ja Maie Kalda raamatus "Mis mees ta on", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], Tallinn [[2000]], lk 284–296
* [[Malle Reidolv]], "Lehekülgi Jüri Parijôe elust ja tegevusest" – [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] [[1997]]/oktoober, nr 5, lk 61–63
* Malle Reidolv, "Vähetuntud lehekülgi Jüri Parijôe elust ja tegevusest" – Kuma I, [[Tartu Õpetajate Seminar]], Tartu [[1998]], lk 15–23
* [[Jaanika Palm]], "Jüri Parijõgi Eesti lastekirjanduse teoreetikuna" (peatükk valmivast uurimusest "Eesti lastekirjanduse teooria ja kriitika ajalugu") – almanahh [[Nukits]], [[Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus]], Tallinn [[2002]], lk 40–43
* Reet Krusten, [http://vana.www.postimees.ee/index.html?number=919&op=lugu&id=69984 "Hea kirjanik vajab paremat mälestamist"] – Tartu Postimees 3. 9. 2002, lk 2