Erinevus lehekülje "Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
 
PAH-id tekivad [[orgaanilised ühendid |orgaanilise aine]] [[mittetäielik põlemine |mittetäielikul põlemisel]]<ref name="Põllumajandusministeerium"/> <ref name="Sigmund"/>. PAH-e võivad sünteesida mikroorganismid, vetikad ja makrofüüdid, kuid PAH-id tekivad ka orgaanilise materjali [[diagenees]]il fossiilkütustest (temperatuuril 100–150 °C) ning orgaanilise materjali [[pürolaas]]il kõrgel temperatuuril (> 700 °C)<ref name="Ojalill"/> <ref name="Eisler"/>. [[Ekspositsioon (bioloogia) |Ekspositsiooni]] PAH-idele pole võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal keskkonnas: vees, mullas ja atmosfääris<ref name="Word"/>. PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, tõrvast, asfaldist, õlireostusest ning PAH-e eraldub ka kütuste [[fossiilne kütus Fossiilkütus|(fossiilsedfossiilkütused]] või [[biokütus |biomass]]) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit [[saastumine |saastub]] PAH-idega [[suitsugaas]]ide otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eespool nimetatu võib toit saastuda lisaks ka [[keskkonnareostus]]e kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid<ref name="Word"/>.
Veekogudesse satub PAH-e peamiselt tööstuslikust reoveest, äravooluveest, liiklusest, aga ka õli ja gaasi kasutamisest. Atmosfääris on PAH-id enamasti [[adsorptsioon |kinnitunud]] tahketele [[atmosfääriosake]]stele või on gaasilisel kujul. Vees esinevad PAH-id kinnitunult näiteks [[sete]]tele, tahketele osakestele või [[humiinained |humiinainetele]]<ref name="Ojalill"/>. PAH-e on leitud isegi [[komeet]]idest, [[meteoriit]]idest<ref name="NASA"/>. PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu<ref name="Ojalill"/>. Kaks kolmandikku pinnaveekogudesse sattuvatest PAH-idest seonduvad seal tahkete osakestega ning neid on võimalik eemaldada veest [[sedimentatsioon]]i, [[flokulatsioon]]i ja [[filtratsioon]]i teel. Osa PAH-e, mis jõuavad veekogudesse, lahustuvad vees ning nende eemaldamiseks kasutatakse oksüdeerumisreaktsioone<ref name="ATSDR"/>.
Keskkonnas ja toidus kasutatakse [[indikaatoraine]]na PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti [[benso(a)püreen]]i, sest on leitud, et see ühend on [[kantserogeenid |kantserogeen]], seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. Praegu aga arvatakse, et PAH-ide summaarne [[kantserogeenid |kantserogeensus]] segus võib ületada benso(a)püreeni kantserogeensuse isegi kümnekordselt, seega ainult benso(a)püreeni sisalduse alusel põhinevat toidu [[mürgisus |toksilisuse]] hindamist ei peeta kindlasti adekvaatseks.<ref name="Word"/>
 
PAH-ide [[ekspositsioon (bioloogia) |ekspositsiooni]] hindamiseks võidakse kasutada [[toksilisuse ekvivalentfaktor]]eid (TEF). Toksilisuse ekvivalentfaktoreid kasutatakse eelkõige selliste ainegruppideainerühmade puhul, mille konkreetsete ühendite toimimise mehhanism on ühesugune, aga mis erinevad oma toksilisuse astme poolest. Summaarse [[mürgisus |toksilisuse]] väljendamiseks kasutatakse sel juhul benso(a)püreeni [[toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni]] (TEQ).<ref name="Word"/>
 
[[Euroopa Toiduohutusamet]] on praeguseks jõudnud arvamusele, et PAH-ide seondumine [[Ah-retseptor]]iga ei ole PAH-ide ainuke vähi teket soodustav mõju, seega ei ole ka riskihindamine, mis põhineb ainult toksilisuse ekvivalentfaktoritel, piisavalt põhjendatud meetod PAH-ide ekspositsiooni hindamiseks ning tuleks leida uus meetod, mis võimaldaks PAH-ide ekspositsiooni paremini hinnata.<ref name="Word"/>
==Piirnormid==
 
Selleks, et kaitsta inimeste tervist PAH-ide kahjuliku mõju eest, on [[Euroopa Komisjon]] oma määrusega nr 1881/2006 kehtestanud [[bensopüreen |benso(a)püreen]]i piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu suure [[saastumus |saastatuse]] PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille suurt saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostusednaftareostus veekogudes).<ref name="Word"/>
 
[[Euroopa Toiduohutusamet]]i (EFSA) arvates ei ole benso(a)püreen üksi piisav märgistusaine PAH-ide sisalduse hindamiseks toidus ning parem oleks kasutada hoopis nelja PAH-i (benso(a)püreeni, [[bens(a)antratseen]]i, [[benso(b)fluoranteen]]i ja [[krüseen]]i) summaarset sisaldust (nende nelja eespool loetletud PAH-i üldnimetus on „[[PAH4]]“). Euroopa Toiduohutusameti arvamust kuulda võttes võetigi vastu Euroopa Komisjoni uus määrus nr 835/2011, mille kohaselt kehtestati alates 1. septembrist 2012 piirsisaldused lisaks benso(a)püreenile ka nelja PAH-i (benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni) summale.<ref name="Word"/>
Väga oluline on saada tootepartiist piisavalt esinduslik proov ning kindlasti tuleb võtta proovivõtul ja transpordil tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutuste teket proovis, sest need muutused võivad mõjutada [[saasteaine]]te sisaldust ja seeläbi ka analüüsitulemusi ning kokkuvõttes ei saada usaldusväärset analüüsitulemust.<ref name="Word"/>
 
Analüüse võib teha ainult [[akrediteering |akrediteeritud]] labor. Labori ülesandeks on tagada, et proov analüüsiks ettevalmistuse ja analüüsi käigus enam rohkem ei [[saastumine |saastuks]], vastasel juhulmuidu ei saada korrektseid analüüsitulemusi. Laboris kogu võetud proov [[homogeniseerimine |homogeniseeritakse]], sellele järgneb PAH-ide [[ekstraktsioon]] [[homogeniseeritud proov]]ist, kasutades [[orgaaniline ühend |orgaanilisi]] [[solvent]]e, seejärel proov puhastatakse täiendavalt ning lõpuks tehakse [[kromatograafia |kromatograafiline analüüs]].<ref name="Word"/>
 
PAH-id identifitseeritakse ja nende sisaldust määratakse kvantitatiivselt enamasti kas [[gaasikromatograafia |gaasikromatograafiliselt]] [[mass-selektiivne detektor |mass-selektiivse detektoriga]] või [[vedelikukromatograafia |vedelikukromatograafiliselt]] [[fluorestsents]]-, [[ultraviolettkiirgus |UV]]- või mass-selektiivse detektoriga.<ref name="Word"/>
105 561

muudatust