Tehiskaaslane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Navstar-2.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Green Giant kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion requests/File:Navstar-2.jpg.
P näpukas
13. rida:
Esimene [[Maa (planeet)|Maa]] tehiskaaslane – [[Sputnik 1]] – lennutati kosmosesse [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1957]]. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Päike]]se tehiskaaslane oli [[2. jaanuar]]il [[1959]] üles lennutatud [[Luna 1]] ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk [[Kuu]] tehiskaaslane oli [[31. märts]]il [[1966]] lennutatud [[Luna 10]]<ref name="Astronoomialeksikon"/>.
 
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatatiarvati 1995. aastal olevat 7000<ref name="Astronoomialeksikon"/>.
 
Eesti esimene tehiskaaslane – [[ESTCube-1]] – lennutati orbiidile 2013. aasta kevadel.
40. rida:
 
[[Pilt:Ring laser gyroscope at MAKS-2011 airshow.jpg|pisi|Versioon lasergüroskoobist]]
[[Laser]] güroskoobid rajanevad [[Koherentsed lained|koherentsete]] laserkiirte [[difraktsioon]]i nähtusele. Laserist väljub või pealepärast väljumist jagatakse kiir kaheks ning need juhitakse peeglite abil vastas suunas ümber huvipakkuva telje. Seejärel juhitakse kiired uuesti kokku vastuvõtja pinnale. Kui satelliit keerleb, siis [[Doppleri efekt]]i alusel on kiirte [[sagedus]]ed muutunud vastavalt pöörlemiskiirusele. Sageduste erinevuse tõttu muutub ka registreeritav difraktsioonipilt ning selle alusel saab hinnata pöörlemiskiirust.
Üks kompaktsemaid güroskoopide disaini suundasi on [[piezoelektrilised]] güroskoobid. Piezoelektrilise nähtuse alusel saab vastavaid materjale panna [[vahelduvvool]]u kasutades vibreerima ning sellist vibreerivat struktuuri saab olenevalt güroskoobi ehitusest kasutada ära nurkkiiruse määramisel.