Vaiga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|Eesti muinasmaakonnad. [[Soopoolitse]] on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu.]]
'''Vaiga'''
==Nimi==▼
Maakonna nimi (erinevates allikates kas ''Waiga'', ''Waigel'' või ''Waigele'') arvatakse olevat seotud [[Vadjalased|vadjalaste]] ja [[Vadjamaa]] nimega. On välja pakutud, et nende ühiseks algtüveks on sõna ''vai'' ja nii on Vaiga nime tõlgendatud ka kui ''Vaia'' või ''Vaiamaa''. Hiljem Vaiga alal kõneldud keelemurrakus on leitud palju ühisjooni [[vadja keel]]ega. See võib osutada, et Vaiga rahvastik oli teatavas ühenduses Peipsi idakaldal elanud vadjalastega või et vadjalased moodustasid osa Vaiga rahvastikust.<ref>[http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=vai&F=M&C06=et Eesti Keele Instituut]</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 36, lk 128–129</ref><ref>[[Harri Moora]]. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. Kogumikus ''Eesti rahva etnilisest ajaloost.'' Toimetaja Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus 1956. Lk 118</ref><ref>Eesti NSV ajalugu I. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Toimetaja [[Artur Vassar]]. 1955. Lk 92</ref>
==Looduslikud piirid ja paiknemine==
Vaiga territoorium hõlmas suurt osa
==Sisemine jaotus ja asustus==
Erinevalt teistest Kesk-Eesti väikemaakondadest, mis koosnesid ühest [[muinaskihelkond|muinaskihelkonnast]], võis Vaigas neid olla mitu. Kuigi [[Taani hindamisraamat]]u järgi moodustus see ühest kihelkonnast suurusega 1000 [[adramaa]]d, siis arvestades Vaiga suurt ulatust ja adramaade arvu, sealsete asustusüksuste eraldatust, [[linnamägi|linnamägede]] rohkust ning asjaolu, et 1224. aastal anti osa piirkonnast [[Tartu piiskop]]ile ja osa [[Mõõgavendade ordu]]le, on siiski peetud võimalikuks, et seal asus mitu kihelkonda. Lisaks võis Vaigasse kuuluda ka Peipsi-äärne [[Soopoolitse]] kihelkond.<ref name=Tonisson>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 405</ref>
Vaiga asustus oli koondunud eelkõige maakonna kesk- ja lääneossa, hilisemate [[Laiuse kirikukihelkond|Laiuse]] ja [[Palamuse kirikukihelkond|Palamuse]] [[kirikukihelkond]]ade alale. Vaiga kirde- ja kaguosa (vastavalt hilisemad [[Torma kirikukihelkond|Torma]] ja [[Maarja-Magdaleena kirikukihelkond|Maarja-Magdaleena]] kirikukihelkonnad) oli hõreda asustusega.<ref name=Tonisson />
==Muinasaegsed naabermaakonnad==
Ajalooliselt piirnes Vaiga maakond
*põhjas [[Virumaa]] [[Lemmu]] ja [[Alutaguse
*idas
*kagus
*läänes [[Mõhu]] ning
*loodes [[Järvamaa]]ga.<ref name=Adamson>[[Andres Adamson]]. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis. Kogumikus ''Eesti aastal 1200'', koostaja ja toimetaja [[Marika Mägi]]. Tallinn 2003. Lk 9–10</ref>
Mõned autorid on oletanud, et Vaiga üle olid oma võimu kehtestanud [[Ugandi]] valitsejad, kuna [[Henriku Liivimaa kroonika]] nimetab Virumaa lõunapoolset kihelkonda ugalaste naaberkihelkonnaks (see piirnes aga Vaiga, mitte Ugandiga), vaigalasi ei nimetata vallutajatega lepinguid sõlminud osapoolte seas ja see maakond [[ristimine|ristiti]] [[Otepää]]lt, Ugandi keskusest, lähtunud preestrite poolt.<ref>[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref><ref>[[Heiki Valk]] Ettekanne ''Eesti keskaja uurimise arutelupäeval'' [[Ajaloomuuseum]]is, 05.02.2013. [http://arvamus.postimees.ee/1123866/muistse-vabadusvoitluse-ristisojastajad-pidasid-maha-sonalahingu-vahtrega Video]</ref>
▲==Nimi==
==Kaitseehitised==
Vaigast on teada rohkelt linnamägesid. Muinasaja lõpul võisid neist kasutusel olla [[Ripuka linnamägi|Ripuka]], [[Tarakvere linnamägi|Tarakvere]], [[Kurista linnamägi|Kurista]], [[Raja linnamägi|Raja]] ja [[Ummumäe|Ummumägi]] linnamäed.<ref>Tõnisson, lk 315</ref> Henriku Liivimaa kroonika mainib kaht Vaigas asunud linnust – [[Somelinde]]t ja [[Riole]]t. Kuna Somelindel näis olevat suur tähtsus, siis on seda seostatud tugevate kindlustustega Tarakvere linnamäega.<ref>Tõnisson, lk 319, 405</ref> Riolet, mida kroonik nimetab Vaiga "kõige kaugemaks linnuseks", paigutatakse tavaliselt Ripuka Punamäele.<ref name=HLK210>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 1, lk 210–211</ref>
==Ajalugu==
Peamine allikas Vaiga kohta on Henriku Liivimaa kroonika (kasutab nimekuju ''Waiga''), mis kirjeldab [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] käigus toimunud [[muistne vabadusvõitlus|Eestimaa vallutamise]] juures ka Vaiga allutamist. Esimest korda mainitakse seal Vaigat seoses [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja Mõõgavendade ordu sõjakäiguga Järvamaale 1212. aastal. Enne Järvamaale suundumist rüüstas vägi kolm päeva Vaigas ja kogunes enne lahkumist Somelinde linnuse juurde.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 7, lk 128–129</ref> 1215. aastal tungis Ugandit rüüstanud piiskopi, ordu ja [[Tālava]] [[latgalid|latgalite]] vägi üle Emajõe kuni Vaigani välja.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XIX 3, lk 160–161</ref> Kolmandas teates Vaiga kohta kirjeldab kroonika maakonna ristimist Riia piiskopi preestrite [[Petrus Kaikewalde]] ja [[Läti Henrik]]u poolt 1220. aastal. Eraldi nimetatakse Riole linnust, kus olevat ristitud 500 sinna kokku kutsutud inimest.<ref name=HLK210 /> 1223./1224. aastal ulatusid Vaigani vürst [[Vjatško]] rüüsteretked.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 5, lk 242–243</ref> Hiljem 1224. aastal leppisid vallutajad kokku maade jagamises, mille järgi osa Vaigast läks Tartu piiskopi ja osa Mõõgavendade ordu võimu alla.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 9, lk 254–255</ref> Ordu sai Laiuse ja Torma ümbruse 600 adramaad, piiskopkond Palamuse ümbruse 400 adramaad.{{lisa viide}} Vaigat on nimetatud ka 1224. ja 1229. aastast pärinevates maadejagamisürikutes (kujul ''Waigel'', ''Waigele'')<ref name=Tarvel>[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10], lk 586</ref> ja Taani hindamisraamatus. Vaiga aladele loodi pärast 1224. aastat Torma, Laiuse, Palamuse ja osaliselt ka Maarja-Magdaleena kirikukihelkond.<ref name=Tonisson />
==Vaata ka==
*[[Mustvee rajoon]]
==Viited==
{{viited}}
{{Eesti muinasmaakonnad}}
| |||