Sopot: erinevus redaktsioonide vahel

Küla ehitati ümber ja müüdi [[1806]]. aastal saksa kaupmehele [[Carl Christoph Wenger]]ile, kes avas [[1819]] jällegi supelmaja ja katsus seda Danzigis reklaamida, ent läks [[pankrot]]ti. Seevastu asutas [[Napoleon]]i armee endine arst [[Jean Georg Haffner]] [[1823]] teise supelmaja, mis sai väga populaarseks ja [[1824]] avati see kõigile, nagu ka 63 meetri pikkune [[muul]], riietusruumid ja park. Haffner suri 1830, ent supelmaja juhtimist jätkas tema kasupoeg [[Ernst Adolf Böttcher]]. Viimane laiendas asutust veelgi, avades [[1842]] [[sanatoorium]]i ja [[teater|teatri]]. Seepeale tõusis [[turist]]ide hulk Sopotis peaaegu 1200-ni aastas.

[[1870]] ühendati Sopot Danzig–Danzigi–[[Kołobrzeg|Kolberg]]<nowiki/>i [[raudtee]]ga, mida hiljem pikendati [[Berliin]]ini. Hea ligipääs suurendas turistide arvu 1900. aastaks juba 12 500-ni aastas. [[1873]] liideti asulaga naabruses olevad külad ja [[1874]]. aasta seisuga elas asulas juba üle 2800 inimese. [[1877]] ostis kohalik omavalitsus sanatooriumi doktor Haffneri pärijatelt ära ja jätkas kuurordi arendamisega. [[1881]] pikendati muuli 85 meetrini ja rajati teine sanatoorium, [[1885]] gaasitrassid, [[1887]] [[tenniseväljak]]ud ja [[1888]] ratsutamisväljak. [[1901]]. aasta lõpus avati kaks kirikut: niiüks protestantidele kuija kateine katoliiklastele. Taas kujunes Sopot rikaste puhkuspaigakspuhkusepaigaks, kuid enam mitte pelgalt Danzigi, vaid ka Berliini ja [[Königsbergi]] aristokraatia jaoks. Muuhulgas oli Sopot [[Wilhelm II]] lemmikkuurort. [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1901 andis Wilhelm II Sopotile linnaõigused.

[[1904]] avati uus [[balneoloogia]]sanatoorium, [[1907]] avati uued [[viikingid|viikingi]] stiilis vannid. [[1909]] rajati teine teater "[[Opera Lesna]]" linna piiresse, ent metsa sisse. Seal peetakse tänapäeval iga-aastast [[Sopoti festival]]i. [[1912]] avati kolmas sanatooriumide, [[hotell]]ide, [[restoran]]ide ja [[ujula]]te kompleks. Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] elas Sopotis 17 400 püsielanikku ja igal aastal käis seal üle 20 tuhande turisti.

Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] läks Sopot [[VersailleVersailles' rahulepingrahu|Versailles' rahulepingu]]u kohaselt [[Danzigi vabalinn]]ale. Enamuse oma tuludest sai Danzigi vabalinn [[kasiino]]dest. [[1927]] rajati "Kasino-Hotel", mis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] nimetati ümber "Grand Hoteliks". See on tänapäevani üks Poola kõige luksuslikumaid hotelle. [[1928]] pikendati muuli praeguse pikkuse, 512 meetrini. Sellest ajast peale on see pikim puumuul [[Euroopa]]s. [[1930. aastad|1930. aastate]] algul saavutas turism Sopotis oma tipu: üle 30 tuhande välisturisti aastas. Hiljem kahanes see pisut, sest Poola karmistas piiri ületamise korda. Samuti mõjus [[natsism]]i populaarasus. [[1938]] põletati Sopoti [[sünagoog]].

Pärast sõda on Sopotist saanud kultuurikeskus. Vahetult pärast sõda avati seal kõrgem [[muusikakool]], [[raamatukogu]] ja kunstigalerii. Alates [[1956]]. aastast peetakse Sopotis [[džäss]]ifestivali ja alates [[1961]] rahvusvahelist lauluvõistlust "Opera Lesnas" rahvusvahelist lauluvõistlust, mille [[1984]] võitis [[Anne Veski]].